Redaktsioon: 20. november 2009, kell 14:53 redigeeri Roman Zahharov (arutelu \| kaastöö) 55 muudatust Uus lehekülg: {{Taxobox \| name = Meripõis \| image = meripõis.jpg \| image_width = 250px \| color = #{{taxobox color\|loomad}} \| regnum = Loomad ''Animalia'' \| phylum = Putkloomad ''Siph...		Redaktsioon: 20. november 2009, kell 16:45 redigeeri eemalda Roman Zahharov (arutelu \| kaastöö) 55 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: \| name = Meripõis \| image = meripõis.jpg \| image_width = ~~250px~~200px \| color = #{{taxobox color\|[[loomad]]}} \| regnum = [[Loomad]] ''Animalia'' 11. rida: \| genus = ''Physalia'' }} Läbi soojade [[ookeanide]] tuulest kantud [[meripõis]] (tuntud ka kui '''"Portugali sõjalaevuke"''') küütleb kaunites värvides, kuid on väga ohtlik. Tema [[mürk]] tapab kiirelt ja kindlalt. Meripõis on tegelikult paljudest [[~~isenditest~~isend]]itest koosnev [[koloonia]]. Koloonia moodustavad ühe ja sama liigi eri tüüpi [[polüübid]]. Igal polüübil on oma ülesanne. == Toitumine ja jahipidamine == Meripõie ujupõiekese all leidub hulgaliselt polüüpe, kelle küljes ripuvad pikkad [[~~kombitsad~~kombits]]ad. Mõned neist on varustatud mürkaine [[kapslitega]], mida kasutatakse [[ohvri]] halvamiseks. Püüniskombitsad kannavad halvatud [[kala]] ujupõiekese all asuvasse polüüpide kolooniasse. koloonias ründab eriline polüübiliik [[saaki]] ning peenestab selle. Meripõis haarab kinni iga võimaliku kala. Samuti teeb meripõis koostööd peibutuskalaga, kes tal saaki püüda aitab.▼ == Harjumused == ▲Meripõie ujupõiekese all leidub hulgaliselt polüüpe, kelle küljes ripuvad pikkad [[kombitsad]]. Mõned neist on varustatud mürkaine [[kapslitega]], mida kasutatakse [[ohvri]] halvamiseks. Püüniskombitsad kannavad halvatud [[kala]] ujupõiekese all asuvasse polüüpide kolooniasse. koloonias ründab eriline polüübiliik [[saaki]] ning peenestab selle. Meripõied elavad soojades [[meredes]] ligi tuhandest isendist koosnevate [[rühmadena]]. Nende [[valgus]]t läbilaskev läikiv uju-põieke ulatub [[15]] [[cm]] võrra veest välja ning jätab väikese [[purje]] mulje. Veelgi hämmastavam on [[fakt]], et need loomad on võimelised ujuma isegi vastutuult, et hoida kindlaksmääratud [[kurss]]i. Neid võib tavaliselt leida [[kalda]] lähedalt merest, kuid soojematel [[kuu]]del [[triiv]]ivad nad meelsasti ka [[poolus]]te suunas. Tugevad, kalda suunas lõõtsuvad tuuled, võivad neid ka kaldale puhuda. == Paljunemine == Teadlastel ei ole veel päris selge, mismoodi meripõis [[paljuneb]]. On siiski teada, et ta on [[lahksuguline]] ja harilikult sigib [[pungumise]] teel. Polüübid eralduvad põhikolooniast, et luua uusi kolooniaid. Seetõttu on meripõied võimelised pidevalt paljunema, mis seletab ka nende suurt [[hulka]]. Samuti oletatakse meripõie kiiret paljunemist seletada sellega, et surres poetab meripõis oma seemne-ja munarakud [[ookean]]i ning pärast [[viljastumist]] tekivad nendest omakorda uued kolooniad. == Eriline kohastumine == [[Pilt:Kombitsad.jpg\|thumb\|Kombitsad lähivaates. Näha on mürgikapsleid.]] Meripõis on varustatud suure hulga [[nematotsüstidega]] ''(kõrvekapslid)''. Need om küll tillukesed, kuid iga kapsel sisaldab rullikeeratud tühja torukest, mis on kaetud õrnade tundekarvastega. Kõrvetiripse ''(knidotsiili)'' puudutamine käivitab selle [[mehhanismi]] tööle. Mürgikiud tungivad nagu väikesed [[harpuunid]] oma saagi sisse. Nad sisaldavad ohtlikku,[[kobra]] mürgile sarnast mürkainet. Mürgi toimel kalad surevad, [[inimestel]] kutsub see esile [[palavik]]u, [[šoki]] ning hingamisprobleemid. == Kas tead, et... == * Meripõie kombitsad võivad olla isegi kuni 50 m pikkused * Nime ''"Portugali sõjalaevuke"'' kinkisid sellele meripõiele kaheksateistkümnenda [[sajand]]i meremehed, kes jutustasid olendist, kes nägi välja nagu [[Portugal]]i [[fregatt]]. * Nende [[ainuõõssete]] äärmislet mürgiseks esindajaks on '''''Physalia utriculis''''', kes on isegi inimesele ohtlik. Teda esineb [[India ookean]]is kui ka [[Vaikses ookean]]is

Meripõis: erinevus redaktsioonide vahel