Aacheni kongress (1818): erinevus redaktsioonide vahel

Osavõtjateks olid [[vabastussõjad|vabastussõdade]] võitjariigid ja Prantsusmaa. [[Püha Liit|Püha Liidu]] riikide ([[Austria keisririik|Austria]], [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]], [[Venemaa keisririik|Venemaa]]) kõrval osalesid [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]].

Aacheni kongressi tuntakse esimese monarhide kongressina. Sellel osalesid [[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]] [[Karl Robert von Nesselrode]] saatel, [[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich Wilhelm III]], [[Austria keiser]] [[Franz II Joseph Karl (Saksa-Rooma keiser)|Franz I]] krahv [[Christian Günther von Bernstorff]]i, vürst [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]i ja vürst [[Karl August von Hardenberg]]i saatel, Suurbritannia esindajatena [[Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog]] ja [[Robert Castlereagh]] ning Prantsusmaa esindajana [[Armand Emmanuel du Plessis, Richelieu hertsog]].

Keiser Aleksander esitas kongressile üle märgukirja "Saksamaa praegusest seisundist". Selles nõuti rangeid vaimuelu ja ülikoolide üle valvamiseks. See märgukiri ajendas [[Karlsbadi otsused]].

Lepingus Prantsusmaaga määrati lõplikult kindlaks [[Teine Pariisi rahu|Teisest Pariisi rahust]] ([[1815]]) tulenevad tingimused. Lepiti kokku okupatsionivägede koheses väljaviimises Prantsusmaalt (algselt pidi see toimuma [[1820]]) ning Prantsusmaa sõjakahjutasu alandamises 700 miljonilt [[Prantsuse frank|frangilt]] 265 miljonile frangile.

Neli võitjariiki Venemaa, Preisimaa, Austria ja Suurbritannia kinnitasid oma otsustavust [[Bourbonid]]eBourbonide [[restauratsioon]]i Prantsusmaal vajaduse korral relvade jõul toetama.