Detailplaneering: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Detailplaneering''' on [[Eesti]] planeerimisseaduse järgi [[planeering]], mis koostatakse lähiaastate [[ehitustegevus]]e ja [[maakasutus]]e aluseks [[vald|valla]] või [[linn]]a territooriumi osa kohta. Reeglina koostatakse detailplaneering [[omavalitsus]]e [[üldplaneering]]u elluviimiseks.
Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning [[alev]]ike ja [[küla]]de olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:
* uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;
* olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;
* maa-alade kruntideks jaotamise korral (sealjuures on krunt planeerimisseaduse järgi
Lisaks on detailplaneering kohustuslik koostada [[üldplaneering]]us määratud aladel või juhtudel. Eeltoodule vaatamata võimaldab planeerimisseadus kohaliku omavalitsuse volikogul põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise ka aladel ja juhtudel, millele ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.
Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on [[Keskkonnaministeerium]]i pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on [[maavanem]]a pädevuses.
== Välislingid ==
| |||