Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tanel-x (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Tanel-x (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l.
 
Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. Üks [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (Tallinn-Moskva rongidel [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]). Teine raudtee suundub [[Tartu]]sse ja sealt edasi. Sinna poole on esimene peatus [[reisirong]]idel [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]].
 
Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkustega 230m, 400m, 470m ja 540m.
 
Tapal peatuvad kõik [[Edelaraudtee]] idasuunalised [[reisirong]]id, samuti [[Tallinn-Moskva rong]]. [[2009]]. aasta seisuga peatub Tapal päevas umbes 15 [[reisirongi]] ning pilet [[Balti jaam]]ast Tapale maksab [[Edelaraudtee]] tavarongis 45 [[Eesti kroon|krooni]], -kiirrongi I klassis 80 [[Eesti kroon|krooni]] ning II klassis 60 [[Eesti kroon|krooni]]. Moskva rongis maksab pilet vastavat vagunile 211-727 [[Eesti kroon|krooni]] (seisuga [[2009]]).
==Ajalugu==
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn-Narva raudtee]] rajamisega. Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi [[alevik]]. Ehitati [[depoo]], remonditöökoda, mis on hävinenud ja teine [[ooteplatvorm]].
==Jaamahoone==
Tapa esimene [[jaamahoone]] valmis aastal [[1870]]. See sarnanes [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.
 
Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Kasutusel tänini.
==Kirjandus==
*Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
 
{{Raudteepeatus reisirongiliinidel 1-1-2 | eelnev=[[Lehtse raudteejaam|Lehtse]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Tapa | järgnev1=[[Kadrina raudteepeatus|Kadrina]] (Narva poole) | järgnev2=[[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] (Tartu poole)}}
 
 
[[Kategooria:Eesti raudteejaamad]]