Nekrut: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P robot lisas: uk:Рекрут |
||
9. rida:
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
[[Kategooria:Venemaa ajalugu]]
Põhjasõja ajal võeti nekruteid Eesti-ja Liivimaal talupoegade hulgast rootsi kuningas Karl XII korraldusega alates 1701.a. Igalt 1,5 adramaalt tuli selleks rühmadeks ehk roodudeks jaotatud talupoegadel anda ja varustada üks maasõduriks üles kirjutatud noor nekrut ning maksta talle aastapalk. Eesti ja läti maasõduritest moodustati rahvuslikult homogeensed ja struktuurilt regulaarsed jalaväeosad- Eestimaal maarügemendid, Liivimaal maapataljonid. Kui maasõdur rivist välja langes, siis tuli talupoegadel palgata uus maasõdur.Kokku võeti umbes 7000 eesti ja läti nekrutit.▼
1706.a. moodustati peale Narva langemist 1704.a. Järva, Läänemaa ja Viru maarügementide jäänustest ning veel maale jäänud Läänemaa nekruteist Tallinna värvatud garnisonipataljon major C. J. Hüene juhtimisel.▼
See väeosa pidi jääma Tallinna linna alaliseks garnisoniväeosaks ka peale Põhjasõja Rootsile edukat lõppu.▼
[[da:Rekrut]]
20. rida ⟶ 24. rida:
[[fi:Alokas]]
[[sv:Rekryt]]
[[uk:Рекрут]]
▲Põhjasõja ajal võeti nekruteid Eesti-ja Liivimaal talupoegade hulgast rootsi kuningas Karl XII korraldusega alates 1701.a. Igalt 1,5 adramaalt tuli selleks rühmadeks ehk roodudeks jaotatud talupoegadel anda ja varustada üks maasõduriks üles kirjutatud noor nekrut ning maksta talle aastapalk. Eesti ja läti maasõduritest moodustati rahvuslikult homogeensed ja struktuurilt regulaarsed jalaväeosad- Eestimaal maarügemendid, Liivimaal maapataljonid. Kui maasõdur rivist välja langes, siis tuli talupoegadel palgata uus maasõdur.Kokku võeti umbes 7000 eesti ja läti nekrutit.
▲1706.a. moodustati peale Narva langemist 1704.a. Järva, Läänemaa ja Viru maarügementide jäänustest ning veel maale jäänud Läänemaa nekruteist Tallinna värvatud garnisonipataljon major C. J. Hüene juhtimisel.
▲See väeosa pidi jääma Tallinna linna alaliseks garnisoniväeosaks ka peale Põhjasõja Rootsile edukat lõppu.
| |||