Redaktsioon: 17. oktoober 2009, kell 02:43 redigeeri TXiKiBoT (arutelu \| kaastöö) Robotid 162 485 muudatust P robot lisas: sh:Misao ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. oktoober 2009, kell 13:12 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 419 765 muudatust kopipeist välja Uuem muudatus →
1. rida: {{vikinda}} ~~{{kopipeist\|allikas=Eesti Entsüklopeedia}}~~ ~~'''Mõtlemine''' on [[inimtegevus]]e osa, [[tegelikkus]]est arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.~~ Mõteldes [[inimene]] [[tunnetus (filosoofia)\|tunnetab]] [[sihipärasus\|sihipäraselt]] [[asi\|asjade]] ja [[nähtus]]te [[omadus]]i ja [[seos]]eid, loob uusi [[mõiste]]id ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. ~~Mõtlemine põhineb keelelistel mõistetel ja [[meeleelund]]ite andmetel ([[aisting]]utel ja [[taju]]mustel).~~ Mõtlemisele on iseloomulikud [[abstraheerimine]], [[analüüs]] ja [[süntees]] ning nende kaudu asjade ja nähtuste [[üldisus\|üldiste]], meeleelundile tabamatute omaduste avastamine ning sisemiste [[seaduspärasus]]teni jõudmine. Algelisel kujul mõtlevad ka [[loom]]ad. Inimese mõtlemine pärineb asjade käsitsemisest ning areneb koos [[keel (keeleteadus)\|keel]]e, [[töö]] ja [[kollektiivne eluviis\|kollektiivse eluviisi]] omandamisega. ~~Mõtlemine on seotud ka [[motiiv]]ide, [[tundmus]]te ja [[isikuiseärasus]]tega.~~ Mõtlemises kasutavate vahendite järgi eristatakse sageli [[tegev-kaemuslik mõtlemine\|tegev-kaemuslikku]] (kaemuslik-motoorset), [[kujundlik mõtlemine\|kujundlikku]] ja [[verbaalne mõtlemine\|verbaalset]] (sõnalis-loogilist) mõtlemist. [[Laps]]el tekivad mõtlemisliigid just selles järjestuses. Kaks esimest mõtlemisliiki on inimesel ja loomal sarnased, inimese mõtlemist eristab sõnalis-loogilise mõtlemise suur osatähtsus. Peale nende eristatakse teoreetilist ja praktilist, loogilist (analüütilist) ja intuitiivset, reproduktiivset ja loovmõtlemist. Viimase puhul on mõttekäigus ja lahenduses nii lahendaja kui ka kõigi teiste inimeste jaoks seniolematut uut. ~~Mõtlemise seadusi ja vorme, [[tunnetusmeetod]]eid ja [[teadmine\|teadmise]] [[tõesus]]e tingimusi uurib [[loogika]].~~ ~~Mõtlemist uurivad ka [[filosoofia]] ning samuti [[psühholoogia]], [[keeleteadus]], [[neurofüsioloogia]], [[küberneetika]] ja mõni teine [[teadusharu]].~~ Arvatakse, et mõtlemist ei saa olla kõrgelt arenenud [[närvisüsteem]]ita. [[Keel (keeleteadus)\|Keelest]], mida inimene kõneleb, ja [[kultuur]]ist, milles ta elab, võivad johtuda mõtlemise iseärasused. Nii [[indiviid]]i elu kui ka [[ühiskond\|ühiskonna]] ajaloo kestel toimub mõtlemise [[sisu]]line ja [[vorm]]iline [[areng]]. Mõtlemise arengu tõukejõud on varem tuntud viisil lahendamatute teoreetiliste ja praktiliste [[ülesanne]] te esilekerkimine. Mõtlemise tulemused esitatakse [[mõiste]]te ja [[mõistekonstruktsioon]]idena või [[kujund (esteetika)\|kujund]]itena (näiteks [[kunst\|kunstis]]). Mõtlemise tõesuse [[kriteerium]]id on kooskõla mõtlemise seniste tulemustega ja praktika. ==Mõtlemise mõiste ja mõtlemiskäsituste ajalugu==

Mõtlemine: erinevus redaktsioonide vahel