Veregrupid: erinevus redaktsioonide vahel

{{See artikkel| räägib inimese veregruppidest; koera veregruppide kohta vaata artiklit [[Veregrupid koeral]]}}

Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad spetsiaalsed ained - [[antigeen|antigeenid]] ja [[antikeha|antikehad]]. Veregruppide [[antigeen|antigeenid]] on [[punane verelible|punastes verelibledes]], [[antikeha|antikehad]] aga [[vereplasma|vereplasmas]]. Käesolevaks ajaks on teada rohkem kui 17 erinevat veregrupisüsteemi, mille igas süsteemis on palju erinevaid [[antigeen|antigeene]]. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga [[vereülekanne|vereülekannet]] sooritama seroloogilised sobivusproovid [[doonor|doonori]] ja [[patsient|patsiendi]] [[veri|verega]]. Sel puhul segatakse omavahel kokku haige [[seerum]] ja [[doonor|doonori]] [[punane verelible|punased verelibled]]. Kui tekib [[punane verelible|punaste vereliblede]] kokkukleepumine, on [[doonor|doonori]] [[veri]] haigele ülekandeks sobimatu.

 

Eestis on elanikkonnast umbes 83 % Rh-positiivsed, ülejäänud 17 % on Rh-negatiivsed. [[Vereülekanne|Vereülekande]] puhul tuleb alati jälgida, et D-negatiivne haige saaks D-negatiivse doonori vere, sest vastasel korral võivad tekkida haigel D- antigeeni vastased antikehad, mis järgnevate vereülekannete puhul tekitavad vereülekandejärgseid tüsistusi. D-antigeeni vastased antikehad on ka kõige sagedasemad vastsündinu hemolüütilise tõve põhjustajad kui Rh-negtiivsel emal sünnib Rh-positiivne laps.

 

 

[[Kategooria:Veri]]