Rooside sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
6. rida:
 
==Üldine ülevaade==
1399 aastal rajas Bolingbroke'i Henry ([[Henry IV]]) [[Lancasteri dünastia]], kui ta kõrvaldas võimult oma nõo [[Richard III]], kelle võim ajendas laialdast vastasseisu aadlike seas. [[Henry IV]] ja tema poeg [[Henry V]] valitsesid riiki tänu sõjalisele vaprusele, aga kui [[Henry V]] suri oli troonipärija tema poeg [[Henry VI]], kes siis oli veel imik. Kui [[Henry VI]] oli laps, juhtisid riiki riiakad abivalitsejad ja ühtlasi kasvatasid nad ka imikkuningat [[Henry VI]], kes kasvas vaimselt ebastabiilsena.
 
Samal ajal leidsid [[Lancasteri dünastia]] esindjad, et ka neil on õigus troonile, sest nad on [[Gaunti JohniJohn]]i, kes oli [[Edward III]] neljas poeg, järeltulujad. Kuna [[Henry VI]] ei olnud võimeline valitsema riiki, siis soovis [[Richard Plantagenet]], Yorki hertsog, asuda ise juhtima Inglise Kuningriiki. Ta oli Edward III kolmanda ja viienda poja järeltulijad, vastavalt Anwerpeni Lionel ja Langley Edmund. Ühtlasi tõestas ta end ka võimeka valitsejana, sest ta oli ka mitmete riigiintsitutsioonide töötaja. Richard käis pidevalt kohut esileküündivate Lancasteri esindjatega ja ka Henry VI naisega, Anjou' Margaretiga, kes kartis, et Richard võib hiljem välja tõrjuda tema ja Henry VI poja, Edwardi.
 
Kuigi Yorkide ja Lancasterite vahelisi kokkupõrkeid oli ka varem esinenud, loetakse esimeseks Rooside sõja lahinguks 1455. aastal toimunud St Albansi esimene lahing. Yorkid võitsid selle lahingu ja mitmed prominentsed Lancasterid hukkusid. Pärast seda kuulutati välja ajutine rahu, aga sellegipoolest soovisid Lancasterid, tänu Anjou' Margareti innustustele, revantši.