'''Hugenotisõjad''' ehk '''hugenottide sõjad''' olid [[Prantsusmaa]] [[kodusõda|kodusõjad]], mida pidasid [[16. sajand]]i teisel poolel [[hugenotid]] ja [[katoliiklus|katoliiklased]].
[[Hugenotid|Hugenotte]] juhtisid [[Navarra]][[Navarra kuningas|kuningas]] [[Antoine de Bourbon]], tema järglane [[Henri IV|Henri]], prints [[Louis de Condé]] ja [[admiral]] [[Gaspard de Coligny]], katoliiklasi [[Guise]]'id. Hugenotisõjad algasid Guise'ide korraldatud [[Vassy veresaun]]aga ([[1. märts]] [[1562]]). Pärast kolme esimest sõda sõlmitud [[Saint-Germaini lepitusedikt]]i ([[1570]]) põhjal said hugenotid [[usuvabadus]]e ja kindlusi Edela-Prantsusmaal. [[Pärtliöö veresaun]] ([[24. august]] [[1572]]) vallandas sõjad uuesti. Hugenotid lõid oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni (riik riigis). Vastukaaluks moodustasid katoliiklased [[1576]] [[Katoliiklik Liiga|Katoliikliku Liiga]] ja [[1584]] [[Pariisi Liiga]]. Et need piirasid kuningas [[Henri III]] võimu, lähenes kuningas hugenottidele ning laskis [[1588]] tappa [[Henri de Guise]]'i. Seepeale tagandas Pariisi Liiga kuninga troonilt; viimase vägi hakkas koos hugenottide omaga [[Pariis]]i piirama. Pärast [[Henri III]] tapmist ([[1589]]) sai Prantsusmaa kuningaks Navarra [[Henri IV |Henri]]. Tegelikult sai ta troonile [[1594]] pärast katoliku usku astumist. Sellega hugenotisõjad lõppesid.
