Struktuurianaloog: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
Mõistet '''struktuurianaloogStruktuurianaloog''' ehk '''analoogühend''' ehk '''keemiline analoog''' ehk lihtsalt analoog kasutatakseon [[keemia]]s kasutatav mõiste ühendite kohta, millel on mudelühendiks valituga sarnane struktuur, kusjuures üks (või ka mitu) aatom(it) või aatomite rühm(a) on asendatud mingi teise aatomi või rühmaga.
 
Näiteks kui (tuntud) orgaanilises ühendis on mingi vesiniku aatom asendatud metüülrühmaga, siis nimetatakse viimast '''metüülanaloogiks'''.
 
[[Orgaaniline keemia|Orgaanilises keemias]] tähendab struktuurianaloog enamasti ühendit, milles üks (või ka mitu) vesiniku aatom(it) on asendatud [[alküülrühm]]a(de)ga. Tihti vaadeldakse [[looduslikud ühendid|looduslike ühendite]] struktuurile lähedasi ühendeid analoogidena. [[Ravim]]ite väljatöötamisel testitakse tavaliselt suurt hulka struktuurianalooge optimaalse [[toimeaine]] leidmiseks. Looduslike [[sahhariidid|suhkrute]] analoogid, kus hapniku aatom suhkru molekuli tsüklilises osas on asendatud metüleenrühmaga (–CH<sub>2</sub>–), nimetatakse karbosuhkruteks ehk karboanaloogideks.
9. rida:
Struktuurianaloogid on ka [[funktsionaalrühm]]ade poolest erinevad, kuid süsinikskeletilt sarnased ühendid. Viimasel juhul oleks sobivam kasutada mõistet [[derivaat]], ehkki nende mõistete kasutamisel esineb ebajärjekindlust.
 
=== Näide= ==
TA [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]] aastatel 1960–1990 töötati välja ja juurutati pooltööstuslikul katseseadmel kallihinnaliste [[terpenoidid|terpenoidsete]] produktide – [[jonoon]]i ja metüüljonoonide süntees [[isopreen]]ist varieerides teist lähteainet. Sünteesi protsessis moodustusid analoogühendid kõigis viies põhietapis: 1) isopreeni [[telomerisatsioon]]il (SnCl<sub>4</sub> juuresolekul) kolme [[allüülsed ühendid|allüülset]] tüüpi kloriidiga nagu [[1-kloro-3-metüül-2-buteen]]i või [[1-kloro-2,3-dimetüül-2-buteen]]i või ja [[2-kloro-4-metüül-3-penteen]]iga saadakse komplitseeritud produktide segud, millest 2) [[Sommelet’ reaktsioon]]i abil eraldatakse primaarsete allüülsete kloriidide kompleks [[urotropiin]]iga, mille 3) [[hüdrolüüs]] annab vastava [[aldehüüd]]i, mille 4) kondensatsioon [[atsetoon]]iga annab [[pseudojonoon]]i või selle metüülanaloogid, mille 5) [[tsüklisatsioon]]il happelise [[katalüsaator]]iga (H<sup>+</sup> või BF<sub>3</sub>) saadakse jonoon või 5-metüüljonoon (ehk [[iroon]]) või 4-metüüljonoon. [[Jonoonid]] ja metüüljonoonid on [[tsüklohekseen]]i [[derivaat|derivaadid]], millel külgahelas on [[funktsionaalrühm|okso]]-rühm.
 
15. rida:
СН<sub>3</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СR<sup>1</sup>–СHR<sup>2</sup>–CH<sub>2</sub>–С(СН<sub>3</sub>)=СН–CH=CHCO(СН<sub>3</sub>) → isomeersed jonoonid (R<sup>1</sup>, R<sup>2</sup> = H) või isomeersed 5-metüüljonoonid (R<sup>2</sup> = H ja R<sup>1</sup> = Me) või isomeersed 4-metüüljonoonid (R<sup>1</sup> = H ja R<sup>2</sup> = Me).
 
=== Vaata ka= ==
*[[Derivaat]]
*[[Derivatiseerimine]]