Clemens XI: erinevus redaktsioonide vahel

[[1. november|1. novembril]] 1700 suri [[Hispaania kuningas]] [[Carlos II]] ilma otseste pärijateta. Kuna senine troonipärija [[Baieri kuurvürstiriik|Baieri]] prints [[Joseph Ferdinand]] suri 1699 ootamatult, kavatses Carlos II oma järglaseks määrata oma tädi Maria pojapoja [[Austria hertsogihertsog]]i [[Karl VI|Karli]], kuid Hispaania riigikantsler kardinal [[Luis Manuel Fernández de Portocarrero-Bocanegra y Moscoso-Osorio]] toetas Carlos II õepoega, [[Louis XIV]] pojapoega [[Felipe V|Philippe]]’i. Portocarrero soovitusel nõustus ka Innocentius XII toetama Philippe’i, sest Karl oleks Hispaania trooni pärimisega võinud pretendeerida ka Hispaaniale kuuluvatele [[Napoli]]le ja [[Sitsiilia]]le ning [[Habsburgid]]e dünastia oleks uuesti hakanud Euroopas, eriti [[Itaalia]]s domineerima.

[[Aprill]]is 1701 protesteeris Clemens XI [[Brandenburg]]iBrandenburgi [[kuurvürst]]i ja [[Preisimaa hertsog]]i [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich III]] vastu, kes oli [[18. jaanuar]]il 1701 kuulutanud ennast [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuningaks]]. Paavst keeldus Preisi kuningat tunnustamast kui monarhi, sest kuninga valdused hõlmasid varasemaid [[Saksa ordu|Teutooni ordu]] valdusi, mis kuulusid paavstile.

Clemens XI oli vaevalt saanud paavstiks, kui puhkes vaidlus [[Savoia hertsog]]i [[Vittorio Amadeo II]] õiguse üle määrata [[prelaat]]e vakantsetele kohtadele ja vaimulike immuniteedi küsimuse üle. Suhetes [[Savoia]]ga esitas paavst territoriaalseid pretensioone [[Sitsiilia]]le, mis läks [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] järel Savoia hertsogi valdusesse. Clemens XI avaldas [[20. veebruar]]il 1715 [[bulla]], milles ta tühistas Sitsiilia privileegid (''Monarchia Sicula'') ja kehtestas [[interdikt]]i, mis tühistati alles [[1718]]. Savoia hertsog ei tunnustanud paavsti otsust ja andis [[Giulio Alberoni]] sõjakäigu järel Sitsiilia [[1720]] Austriale, saades vastu [[Sardiinia]].