Brandenburgi mark: erinevus redaktsioonide vahel

[[Wittelsbachid|Wittelsbachide dünastiast]] pärinev keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]], kes oli markkrahv Heinrich II onu, andis [[1323]]. aastal Brandenburgi oma vanimale pojale [[Ludwig V (Baieri hertsog)|Ludwig I]]-le. [[1325]]. aastal mõrvati praost [[Nikolaus von Bernau]] ning Brandenburg pandi paavstliku [[interdikt]]i alla. [[1328]]–[[1333]] oli Ludwig sõjas [[Pommeri hertsogiriik|Pommeriga]], mida ta enese lääniks pidas. [[1347]]. aastal suri keiser Ludwig IV ning Brandenburgis ilmus välja [[Vale-Waldemar]], petis, kes väitis end olevat surnuks peetud markkrahv [[Waldemar (Brandenburgi markkrahv)|Waldemar]]. Vale-Waldemar kuulutati [[1348]]. aastal keiser [[Karl IV]] poolt uueks markkrahviks. [[1350]]. aastal tunnistati ta siiki petiseks ja Ludwig sai taas markkrahviks. [[1351]]. aastal andis Ludwig I Brandenburgi margi oma vennale [[Ludwig II (Brandenburgi markkrahv)|Ludwig II]]-le, nõudes vastutasuks ainuvõimu Ülem-Baieris.

[[1356. aasta kuldbulla]] järgi saidsai Brandenburgi markkrahvidestmarkkrahv [[kuurvürst]]idiks. [[1365]]. aastal suri Ludwig II ning võim läks tema vennale [[Otto V (Brandenburgi markkrahv)|Otto V]]-le. Ta müüs [[1367]]. aastal [[Alam-Lausitz]]i keisrile ning kaotas [[Wałcz]]i linna Poolale.