Libertarism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib üksikisiku maksimaalse vabaduse pooldamisest ühiskonnas; vaba tahte jaatamise ja determinismi eitamise kohta vaata artiklit [[Libertarism (metafüüsika)]]}}
{{Ideoloogia}}
'''Libertarism''' on [[poliitiline filosoofia]], mis kaitseb ideed, et isikud peaks olema vabad otsustes, mida nad iganes soovivad teha oma isiku või omandiga, kui see ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi. Libertarismi pooldajaid nimetatakse '''libertaarideks'''.
Libertarism on [[Konservatism|konservatiivse]] riigikäsituse äärmuslik vorm, kus riigi osatähtsust vähendatakse peaaegu nullini. Libertaaride aluspõhimõte on see, et kogu inimtegevus peaks olema vabatahtlik ja [[konsensus]]e alusel. Nad väidavad, et iga katse (või selle ähvardus) kasutada jõudu teise isiku või tema omandi vastu, või ka pettus, on nende põhimõtete rikkumine. Mõni libertaar väidab, et iga katse kasutada jõudu on ebamoraalne. Teised toetavad piiratud hulgal valitsust, mis tegutseb minimaalselt, et kindlustada mõningaid väikeseid makse ja eeskirju, mille kohta nad arvavad, et see on vajalik, et kindlustada suurim individuaalne vabadus. Jõu kasutamine ei ole vaenulik, kui seda kasutatakse agressiooni vastu (nagu näiteks loata sisenemine või vägivald). Libertaaridele on eetika alus sisemine vastutustunne ja nad vastandavad end [[heaoluriik|heaoluriigi]] mudelile, sest nad usuvad, et kellegi sundimine millekski on eetiliselt vale, lõppkokkuvõttes takistav või mõlemad korraga.
| |||