Vikipeedia

Olav II Haraldsson: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
Robotid
124 668 muudatust
P robot lisas: ca:Olaf II de Noruega
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Overselo_Olof04.jpg|thumb|Olav Haraldsson]]
'''Olav II Haraldsson''' (Oma eluajal tuntud kui '''Olav Paks''' (''Olav Digre'') ja peale pühakuks kuulutamist '''Püha Olav'''; [[995]]–[[29. juuli]] [[1030]]) oli [[Norra kuningas]] aastatel [[1015-]]–[[1028]].
 
Olaf sündis [[995|995.]]. aastal [[Harald Grenske]] peresse, ning oli [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] lapselapselaps. Ta kasvas üles [[Ringerike]]s, [[Kagu-Norra|Kagu-Norras]]. Ta ristiti [[Rouen]]is, kus ta oleks pidanud kohtama benetiktiinlikku suundumust. Lühikese aja pärast, [[1015|1015.]]. aastal, lahkus ta Inglismaalt, et hakata kandma Norra kuninglikku krooni.
 
Selgelt kõrgelt intelligentne mees, oli [[Olav II]] siiras oma kavatsustes. Ta oli andekas luuletaja ja omas suurepäraseid oskusi poliitilise ja sõjalise strateegina.
 
Varaste aastate jooksul läkski kõik nii nagu [[Olav II]] planeeris. Temast sai esimene üleriigiline kuningas. Juhtides võimsalt kogu riiki, rajas ta lõpuks haldusliku võrgustiku ja seadusliku süsteemi, mis hoidiski riiki koos. Ta käis paljudel misjoniretkedel [[Norra]] nendes paikades, kuhu [[ristiusk]] veel jõudnud ei olnud, eriti sisemaal ja põhjas. Nähes ette püsivat alust ristiusule, konstrueeris ta kirikuid ja pühitses preestreid vastavalt rahvuslikel kaalutlustel. Esitledes seaduspäraseid õpetusi nii riigile kui kirikule, sai see pöördepunktiks kohalike õpetuste arengule: perekonnakeskse ühiskonna ideaalid pidid aegamisi looma teed usku isikule omastele väärtustele, halastuse olulisusele ja kohustusele kaitsta väeteid.
 
Võim uuristas ta jalgealust ja ta oli sunnitud põgenema. Oma viimase aasta veetis ta oma [[väimees|väimehe]] [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] juures [[Kiiev]]is. See linn oli selleks ajaks kasvanud [[Ida-Euroopa]] vaimseks keskuseks, kus [[teoloogia]] ja [[filosoofia]], [[klooster|kloostrid]] ja [[kunst]] õitsesid.
 
[[1030|1030.]]. aastal pöördus ta tagasi [[Norra]]sseNorrasse, et uuesti võimule tulla. [[29. juuli|29. juulil]]l toimus [[Stiklestad]]is otsustav lahing. Vähemuses ja allasurutuna oma vastaste poolt, kuningas langes. Tema keha toimetati sealt ära, et see sängitada mulda liivamadalikule Nidarosi linna (praegune [[Trondheim]]), kus [[Nidarosi katedraal]] praegu seisab.
 
Peagi hakkasid toimuma imepärased asjad. Näiteks oli päikesevarjutus koheselt seostatud lahinguga, kandes justkui Taeva vihast sõnumit ja tähendust, et [[Stiklestad]] oli [[Kolgata]] varju all, kui oli „pimedus keset päeva“. Kuuldused kuninga ootamatust paranemisest olid ohjeldamatud. Üks huvitavamaid lugusid oli mehest, [[Tore Hund]]ist, kes kuninga tappis. Tema vigastatud käsi olevat paranenud pärast seda, kui kuninga veri sellele tilkus, põhjustades meest muutma tema suunda. Otsides lunastust, pöördus ta palverännakule [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]].
 
Olavi surnukeha kaevati rohkem kui aasta, pärast selle matmist, taas üles, ning piiskop kuulutas ta rahva poolehoiul pühakuks[[pühak]]uks. Pühakskuulutamine ehk kanoniseerimine oli siiski probleem kohaliku kiriku jaoks, kuid Olavi pühalikkus oli sellest hoolimata täielikult kinnitatud [[Rooma paavst]]i poolt.
 
Olav oli pühitsetud [[märter|märtrina]]. Peale selle oli ta kõrgesti austatud, kui [[Norra apostel]], sest ta viis lõpule pika ja vaevalise protsessi [[Norra ristiusustamine|ristiusustamises]]. Kombinatsioon [[märter|märtrist]] ja [[apostel|apostlist]] on unikaalne ja võib-olla on kõige tähtsamaks põhjuseks, miks tema kultus kasvas nii tugevalt ja küündis nii kaugele.
 
[[Stiklestadi lahing]] paistab olevat läbikukkunud kuninga otsustav kokkuvarisemine. Kuid ometi saavutas ta kaks oma peamist eesmärki -– [[Norra ühendamine]] ja [[Norra ristiusustamine|ristiusustamine]]. Nende lõpliku saavutamise tõttu läbi tema surma [[märter|märtrina]] võib öelda, et ühegi teise mehe surm ei ole olnud [[Norra ajalugu|Norra ajaloos]] nii suure mõjuga.
 
Olavist sai inimeste poolt sügavalt armastatud mees, sest oma vaadetega meeldis ta enam-vähem kõikidele gruppidele. Ta oli nii talupoegade kui meremeeste meister, reisivate ja rändavate kaupmeeste ning linnaelanike kaitsepühak, monarhia kaitsja ja vaesuse vastu võitleja.
 
Legendid kuningast pakkusid väga palju huvitavat ja värvikat sündmustikku, mis tundus kasvavat iga mööduva generatsiooniga. Paljud [[Skandinaavia skulptor|Skandinaavia skulptorid]] ja [[Skandinaavia kunstnik|kunstnikud]] on teda kujutanud.
Pühak-kuningana on Olav läbi kogu keskaja saavutanud kaitsepühaku staatuse mitte ainult [[Norra]]sNorras, vaid oli austatud sama palju ka naaberriikides. Nii kajastus tema mõju veelgi kaugemale: pärast seda kui kuningas Olav oli nimetatud [[pühak|pühakuks]], 1031. aasta augustis, levis tema kultus nagu kulutuli üle skandinaaviaSkandinaavia, [[Briti saared|Briti saartele]] ja [[hansa|hansalinnadesse]] mööda [[Balti meriLäänemeri|Balti merdLäänemerd]], leides pooldajaid nii [[Madalmaad|Madalmaades]] kui [[Normandia|Normandias]], ja isegi nii kaugel, kui [[Hispaania|Hispaanias]], [[Venemaa|Venemaal]] ja [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]]. Näiteks on vanim säilinud pilt Olavist maalitud [[Petlemm]]a [[Kristuse sünnikirik]]u piilarile.
 
[[Kuningad]] refereerisid Olavit oma korraldustes, käskkirjades ja kirjades regulaarselt, kuni liiduni [[Taani|Taaniga]].
 
[[Norra vapp|Norra vapil]] olev kirves, mida lõvi hoiab, on Püha Olavi märtrikirves. Rahvushümnis on [[Bjørnstjerne Bjørnson]] lisanud Olavi kuningliku teo...“Olav joonistas oma verega risti sellele riigile.“
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Olav_II_Haraldsson"