Pika jala väravatorn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sipu36 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
P linke
1. rida:
'''Pika jala väravatorn''' on rajatud [[17. saj.sajand]]i lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava[[värav]]a kohal.
 
[[1380]]. aastal andis [[ordumeister]] [[Wilhelm von Friemersheim|van Vriemersheim]] loa rajada kivist väravaehitis ([[1387]] ''porta longi montis'', [[1507]] ''de lange Domporte vor dem langen Berge'', millest kujunes hiljem ''Die Pforte unter dem Langen Domberge''). Põhiplaan oli trapetsikujuline[[trapets]]ikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m.
Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini.
 
1454 tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455 Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest.
Tõenäoliselt aastal [[1450]] torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. [[1454]] tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning [[1455]] Claus Denenile kahe [[tuulelipp|tuulelipu]] valmistamise eest. [[1594]] rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. [[1608]] ehitati ümber väravatorni ülaosa. [[19. sajand]]il olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja [[ateljee]]dena, pärast [[1995]]. aastal toimunud tulekahju sai torn uue [[katusekiiver|katusekiivri]].
1594 rajati Pika jala peavärava ette väravatõke.
1608 ehitati ümber väravatorni ülaosa.
19. saj. olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995 toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri.
 
== Kirjandus ==