Joan Salvat-Papasseit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
T6nis (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
alustasin toimetamist, kuid vajab veel redigeerimist
1. rida:
{{toimeta}}
 
[[Image:Salvat-Papasseit2.jpg|frame|right|Joan Salvat-Papasseit]]
 
'''Joan Salvat i Papasseit''' ([[16. mai]] [[1894]] [[Barcelona]] – [[7. august]] [[1924]]), oli [[katalaanid|katalaani]] luuletaja, üks [[katalaani kirjandusekirjandus]]e avangardi[[avangard]]i olulisemaid esindajaid. KirjutasTema nimekirjanikunimi oli '''Joan Salvat-Papasseit''' all.
 
==Päritolu,Varane elujärk ja esseistika==
Tema isa oli [[katlakütja]] [[Barcelona]] ja [[Cádiz]]i vahet sõitval [[kaubalaev]]al.
 
Isa hukkumise järel 1901 jäi koos ema ja noorema vennaga sissetulekuta. 1906 – 1917 töötas erinevates kohtades, kuni doki öövahi kohani välja.
 
Proletaarset päritolu. Tema isa oli katlakütja Barcelona ja Cádizi vahet sõitval kaubalaevalaeval. Isa hukkumise järel 1901 jäi koos ema ja noorema vennaga sissetulekuta. 1906 – 1917 töötas erinevates kohtades, kuni doki öövahi kohani välja. 1914. aastal liitus radikaalse "Juventud Socialista"ga, alates 1915 hakkas tegema kaastöid sellistele mässumeelsetele väljaannetele nagu [[Reus]]i ''Justícia Social'', ''[[Sabadell]] Federal'' ja ''Los Miserables''. Ta innustus anarhismist ning võitles vihaselt tööliste olukorra parandamise eest. Tema artiklid ilmusid enamsti '''Gorkiano''' varjunime all, imetlusest [[Maksim Gorki]] vastu. Paljud neist artiklites koondas hiljem kogumikesse "''Glosas de un socialista''" ("Sotsialisti ääremärkused" 1916) ja "''Humo de fábrica''" ("Vabriku suits" 1918). Samuti andis ta [[1919]]. aastani välja katalaanikeelset ajakirja ''[[Un enemic del poble]]'' (''Rahva vaenlane'', väljaanne sai nime [[Henrik Ibsen|Henrik Ibseni]] näidendi "[[Rahva vaenlane]]" järgi). Selles avaldas mõtteid inimliku kõlbluse teemadel, inspireerituna [[Friedrich Nietsche|Nietsche]] filosoofiast ja [[Joaquim Torres-Garcia]] ideoloogiast.
==Päritolu, esseistika==
Proletaarset päritolu. Tema isa oli katlakütja Barcelona ja Cádizi vahet sõitval kaubalaevalaeval. Isa hukkumise järel 1901 jäi koos ema ja noorema vennaga sissetulekuta. 1906 – 1917 töötas erinevates kohtades, kuni doki öövahi kohani välja. 1914. aastal liitus radikaalse "Juventud Socialista"ga, alates 1915 hakkas tegema kaastöid sellistele mässumeelsetele väljaannetele nagu [[Reus]]i ''Justícia Social'', ''[[Sabadell]] Federal'' ja ''Los Miserables''. Ta innustus anarhismist ning võitles vihaselt tööliste olukorra parandamise eest. Tema artiklid ilmusid enamsti '''Gorkiano''' varjunime all, imetlusest [[Maksim Gorki]] vastu. Paljud neist artiklites koondas hiljem kogumikesse "''Glosas de un socialista''" ("Sotsialisti ääremärkused" 1916) ja "''Humo de fábrica''" ("Vabriku suits" 1918). Samuti andis ta [[1919]]. aastani välja katalaanikeelset ajakirja ''[[Un enemic del poble]]'' (''Rahva vaenlane'', väljaanne sai nime [[Henrik Ibsen|Henrik Ibseni]] näidendi "[[Rahva vaenlane]]" järgi). Selles avaldas mõtteid inimliku kõlbluse teemadel, inspireerituna [[Friedrich Nietsche|Nietsche]] filosoofiast ja [[Joaquim Torres-Garcia]] ideoloogiast.
 
Sel ajajärgul kirjutas ta peaasjalikult [[hispaania keel|kastellaani]] keeles, alates 1919 üksnes [[katalaani keel|katalaani]] keeles.