'''Venelased''' ([[endanimetus]] ''русские'') on [[idaslaavlased|idaslaavi]] [[rahvus]], kes elab põhiliselt [[Venemaa]]l ja naaberriikides.
Venelased kujunesid omaette rahvaks 14.-[[15. sajand]]il idaslaavlaste ehk nn. "vanavene rahva" põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid [[vjaatitšid]], [[krivitšid]], [[Ilmeni slaavlased|Ilmeni slaavlased (sloveenid)]] ja teised nendega segunenud [[idaslaavi]] hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes [[assimileerima|assimileerisid]] nadidaslaavi hõredaltkeelte asustatudkõnelejad aladelhõredalt kohalikke [[soome-ugri]] jakeeli teisikõnelevaid hõime, sealhulgas ([[merjalased|merjalasi]], [[muromlased|muromlasi]]) jt. [[16. sajand]]il alanud [[Siber]]i [[kolonisatsioon]]i tulemusenajärel on venelasedvenelastest saanud ka Siberiüks (praeguseks arvukaim) [[Siber]]i põhirahvas. 15.-19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks. Antropoloogiliselt on venelased [[europiidid]], enamik neist kuulub [[inimrassid|keskeuroopa rassi]].
[[Venemaa]]Antropoloogiliselt läänepoolsetepeetakse aladevenelaste venelastestenamust põhielanike seas on ülekaalus selle rassi [[valdai tüüp]] ja [[ilmeni-dnepri tüüp]], [[Volga]] ülem- ja keskjooksu ning [[Oka]] vahelisel alal [[idaeuroopa tüüp]], lõunapoolseil stepialadel [[põhja-mustamere tüüp]]nn. Euroopa-osa põhjapoolsete alade venelastele on iseloomulikud [[valgemere-balti rasseuropiidid]]ie tüübidhulka ([[idabalti tüüp|idabalti]] ja [[valgemere tüüp]])kuuluvaiks. Kaugemais põhja- ja kirdepiirkondades on venelastel täheldatud [[uurali rass]]iga segunemise jälgi. venelastesse on sulanenud ka mongoliidseid jooni. Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristatakse põhjasuurvenelasi (umbes [[Pihkva]] - [[Moskva]] - [[Saransk]]i - [[Saratov]]i - [[Samara]] joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi. Etnograafiliste rühmadena eristatakse:
