Johann Renner: erinevus redaktsioonide vahel

Ta sündis linnakodaniku pojana, lõpetas juurastuudiumi ja sai [[notar]]i hariduse.

 

 

Aastal [[1561]] lahkus ta [[Saksamaa]]le. Ta elas algul [[Ida-Friisimaa]]l, siis [[Speyer]]is ning lõpuks [[Bremen]]is, kus asus tööle kohtus kuningliku notarina. Oma põhitöö kõrvalt kirjutas ta valmis Liivimaa ajaloo ja [[Bremeni kroonika]].

 

Et käsikiri ei jõudnud kohe pärast valmimist ([[1562]]) trükki, olid viimased arhiivimärked sellest pärit [[18. sajand]]ist. Käsikiri avastati [[1870]] [[Bremeni Muuseumiühing]]u raamatukogust, kuid see oli autori poolt juba ümbertöötatud variant, mis kajastas sündmusi [[1582]]. aastani ja milles nii mõnedki kohad olid [[Balthasar Russow]]i [[1578]] ilmunud raamatu mõjutusel ümber kirjutatud.

 

Sõja eest peideti raamatukogus leidunud väärtasjad ja käsikirjad soolakaevandusse varjule, kust nõukogude võim viis need pärast Saksamaa kapitulatsiooni [[Venemaa]]le. [[1990]]. aastal tagastas Venemaa küll [[Lübeck]]i, [[Bremen]]i, [[Hamburg]]i ja [[Tallinn]]a vanad dokumendikogud, kuid Renneri käsikirja seal ei olnud.