Zwiesprache: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
96. rida:
Ent olgu siis tegemist [[ennustamine|ennustamisega]] loomade sisikonna järgi või tähtede järgi, selle märkidele on omane, et need on teatmikus kirjas, olgugi et kirjutamata teatmikus. Ja kui salajas neid teatmeid ka edasi ei antaks, igaüks, kes neid kasutab, ''saab teada'', millist elupööret üls või teine märk tähendab; ja isegi kui mitme erinevat laadi märgi kokkupõrge tekitab erilisi raskusi seoses lahushoidmise ja kombineerimisega, on alati võimalik "toime tulla". Seda laadi tegevuste ühine tunnus on korratavus: reeglite, seaduste ja anakoogiajärelduste ühesugusus, ükskord ja lõplikult avastatud, pidev rakendatavus. See, mida nimetatakse ebausuks, on minu meelest pigem ebateadmine. Ebausklikust hirmust 13. kuupäeva ees viib otsetee [[gnoosis]]e petlike kõrgusteni; siin ei ole isegi mitte ahvisarnasust tõelise usuga.
 
TõelimeTõeline [[usk]], kui ma tohin nõnda nimetada võimet ennast esitada ja öeldavat kuulda, algab sealt, kus lõpeb juhindumine reeglitest, kus kaob tahtminegi seda teha. See, mis minuga toimub, ütleb mulle midagi, kuid seda, mida see mulle ütleb, ei saa mulle avada mingi salateadmisega, sest seniajani ei ole seda veel kunagi öeldud ning see ei koosne kunagi hääldatud häälikutest. Seda ei saa tõlgitseda, nagu ka mitte tõlkida, seda ei saa mulle selgitada ja ma ei saa seda esitada, see ei ole üldse "Mis", see on mulle heidetud minu ellu, see ei ole kogemus, mida võib meenutada väljaspool antud olukorda, see jääb alati pöördumiseks tollel kindlal hetkel, sellest hetkest lahutamatuks, vastust sooviva küsija küsimuseks.
 
(Küsimus. Selles seisnebki teine tohutu vastandlikkus tõlgitsemise märkide ja siin silmas peetava märkide keele vahel: ta ei ole kunagi teatmete teatamine, selgitamine, rahustamine.)