Erinevus lehekülje "Tõlluste mõis" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 59 baiti ,  10 aasta eest
==Mõisakompleks==
 
1747. aastal valmis tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone. [[1820]]. aastal ehitati hoonet suuremaks ning see sai [[klassitsism|klassitsistliku]] väliskuju.<ref name="Mõisaportaal"/> Hoone kujutab endast pikka kõrge [[sokkel|soklikorrusega]] kirde-edela suunalist ehitist, mille edelapoolses otsas liitub sellega puidust [[tiibhoone]]. Endise härrastemaja rookatus asendati [[1956]]. aastal [[eterniit]]katusega.<ref name="Pihtla"/>
 
[[1920]]. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones [[1970. aastad|1970. aastateni]]. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel [[Pihtla kolhoos]]i puhkebaas. <ref name="Pihtla"/>
 
[[19. sajand]]i lõpus asus mõisasüdames 17 ehitist. Kaasajal on neist suuremal või vähemal määral säilinud 8. Silmapaistvamad kõrvalhooned on ait ja aiamaja.<ref name="Pihtla"/>
Tõlluste mõisapargi põlispuude all on mitusada meetrit võimsaid kiviaedu, paekivist hooned, kõrged roost [[kelpkatus]]ed.
 
Kahekorruseline kivist rookatusega ait ehitati [[1747]]. aastal, millele viitavad eesseinas olevad aastanumbriga kivid. Aita ilmestavad viie ümarkaarega kaaristu ja selle kohal asuv puitrinnatis.<ref name="Pihtla"/>
Mõisa härrastemaja on pikk, võrdlemisi kõrge [[sokkel|soklikorrusega]] kirdeedela suunaline kivihoone, mille rookatus asendati [[1956]]. aasta remondi käigus eterniidiga. Edelapoolsel otsal ristub hoone pōhikorpusega puidust, samuti kõrge soklikorrusega tiibhoone. See ehitis pärineb põhiliselt [[19. sajand]]i algupoolelt.
 
Tõlluste mõis aiamaja on kahekorruseline [[mantelkorsten|mantelkorstnaga]] kivihoone. Hoone kõrge roost [[kelpkatus]] püsib massivsetel kivist sammastel. Hoone tagaseinas on aastanumbrit [[1764]] kandev kivi, mis osutab valmimisaastale. Arhailise aiamaja tagaseinast eenduv [[dansker]] ning ülakorruse tubade kütmiseks kasutatud kerisahjud on andnud alust oletustele, et aiamaja pärineb tunduvalt varasemast ajast.<ref name="Pihtla"/>
Lisaks peahoonele on mõisas säilinud mitmeid väärtuslikke kõrvalhooneid. Omapärane ja ainulaadne on kahekorruseline viie [[kaarav]]aga ait. Huvitav on ka paksude müüridega arhailine suvitus- ehk aiamaja, mis meenutab keskaegset [[vasallilinnus]]t.
 
==Seotus Suure Tõlluga==
Mõisa kahekorruseline massiivsetel kivisammastel [[mantelkorsten|mantelkorstnaga]] aiamaja on ehitatud [[1764]]. aastal, millele osutab vastava aastaarvuga kivi hoone tagaseinas. Mitmed hooneosad nagu tagaseinast eenduv [[dansker]], ülemise korruse tubade kütmiseks kasutatud [[kerisahi|kerisahjud]] jne viitavad aga hoone pikemale eale.
Tõlluste mõisa nime on seostatud muistenditest tuntud Saaremaa vägilase [[Suur Tõll|Suure Tõlluga]]. On oletatud, et Tölsenid põlvnesid eesti ülikutest ning andsid ainet ka Suure Tõllu muistenditele.<ref name="Pihtla"/>
 
Tõlliste/Tõlluste mõisa nime on seostatud Saaremaa muistendivägilase [[Suur Tõll|Suure Tõlluga]]. Kuna Saaremaal jäid mitmed Eesti ülikud [[13. sajand]]il endiselt ühiskonna juhtpositsioonidele, siis ei ole ka välistatud, et Tölsenid pärinesidki eesti ülikute suguvõsast ning sama suguvõsa on andnud ainet ka Suure Tõllu muistenditele.
 
==Viited==
23 962

muudatust