Redaktsioon: 23. august 2009, kell 12:30 redigeeri RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. august 2009, kell 20:35 redigeeri eemalda RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust →‎Mõisakompleks Uuem muudatus →
13. rida: ==Mõisakompleks== 1747. aastal valmis tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone. [[1820]]. aastal ehitati hoonet suuremaks ning see sai [[klassitsism\|klassitsistliku]] väliskuju.<ref name="Mõisaportaal"/> Hoone kujutab endast pikka kõrge [[sokkel\|soklikorrusega]] kirde-edela suunalist ehitist, mille edelapoolses otsas liitub sellega puidust [[tiibhoone]]. Endise härrastemaja rookatus asendati [[1956]]. aastal [[eterniit]]katusega.<ref name="Pihtla"/> [[1920]]. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones [[1970. aastad\|1970. aastateni]]. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel [[Pihtla kolhoos]]i puhkebaas. <ref name="Pihtla"/> [[19. sajand]]i lõpus asus mõisasüdames 17 ehitist. Kaasajal on neist suuremal või vähemal määral säilinud 8. Silmapaistvamad kõrvalhooned on ait ja aiamaja.<ref name="Pihtla"/> ~~Tõlluste mõisapargi põlispuude all on mitusada meetrit võimsaid kiviaedu, paekivist hooned, kõrged roost [[kelpkatus]]ed.~~ Kahekorruseline kivist rookatusega ait ehitati [[1747]]. aastal, millele viitavad eesseinas olevad aastanumbriga kivid. Aita ilmestavad viie ümarkaarega kaaristu ja selle kohal asuv puitrinnatis.<ref name="Pihtla"/> Mõisa härrastemaja on pikk, võrdlemisi kõrge [[sokkel\|soklikorrusega]] kirdeedela suunaline kivihoone, mille rookatus asendati [[1956]]. aasta remondi käigus eterniidiga. Edelapoolsel otsal ristub hoone pōhikorpusega puidust, samuti kõrge soklikorrusega tiibhoone. See ehitis pärineb põhiliselt [[19. sajand]]i algupoolelt. Tõlluste mõis aiamaja on kahekorruseline [[mantelkorsten\|mantelkorstnaga]] kivihoone. Hoone kõrge roost [[kelpkatus]] püsib massivsetel kivist sammastel. Hoone tagaseinas on aastanumbrit [[1764]] kandev kivi, mis osutab valmimisaastale. Arhailise aiamaja tagaseinast eenduv [[dansker]] ning ülakorruse tubade kütmiseks kasutatud kerisahjud on andnud alust oletustele, et aiamaja pärineb tunduvalt varasemast ajast.<ref name="Pihtla"/> Lisaks peahoonele on mõisas säilinud mitmeid väärtuslikke kõrvalhooneid. Omapärane ja ainulaadne on kahekorruseline viie [[kaarav]]aga ait. Huvitav on ka paksude müüridega arhailine suvitus- ehk aiamaja, mis meenutab keskaegset [[vasallilinnus]]t. ==Seotus Suure Tõlluga== Mõisa kahekorruseline massiivsetel kivisammastel [[mantelkorsten\|mantelkorstnaga]] aiamaja on ehitatud [[1764]]. aastal, millele osutab vastava aastaarvuga kivi hoone tagaseinas. Mitmed hooneosad nagu tagaseinast eenduv [[dansker]], ülemise korruse tubade kütmiseks kasutatud [[kerisahi\|kerisahjud]] jne viitavad aga hoone pikemale eale. Tõlluste mõisa nime on seostatud muistenditest tuntud Saaremaa vägilase [[Suur Tõll\|Suure Tõlluga]]. On oletatud, et Tölsenid põlvnesid eesti ülikutest ning andsid ainet ka Suure Tõllu muistenditele.<ref name="Pihtla"/> Tõlliste/Tõlluste mõisa nime on seostatud Saaremaa muistendivägilase [[Suur Tõll\|Suure Tõlluga]]. Kuna Saaremaal jäid mitmed Eesti ülikud [[13. sajand]]il endiselt ühiskonna juhtpositsioonidele, siis ei ole ka välistatud, et Tölsenid pärinesidki eesti ülikute suguvõsast ning sama suguvõsa on andnud ainet ka Suure Tõllu muistenditele. ==Viited==

Tõlluste mõis: erinevus redaktsioonide vahel