Zwiesprache: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
66. rida:
''Vaatleja'' püüab vaadeldavat tallele panna. Ta vaatleb ja joonistab seda, püüdes üles joonistada nii palju jooni kui võimalik. Vaatluse objekt koosneb joontest, ja iga joone taga on midagi varjul. Inimliku väljenduse süsteemi teadmine võtab arvesse individuaalseid variatsioone. Nägu on [[füsiognoomia]], liigutused on [[zhest|žest]]id.
 
''Kaeja'' ei pinguta üldse. Ta võtab sisse poosi, milles tal on võimalik objekti näha, ning ootab rahulikult, mida ta näha saab. Ainult algul on tal mingi kavatsus, edasi toimub kõik tahtmatult. Ta ei pane midagi tallele, jätab endale täieliku vabaduse, ei karda üldse midagi unustada ("Unustada on hea.") Ta ei anna oma [[mälu]]le ülesandeid, vaid usaldab selle orgaanilist tegevust, mis säilitab kõik, mis väärib säilitamist. Ta ei vii vaatleja kombel rohtu [[haljassööt|haljassöödana]] ära, vaid pöörab seda ühelt küljelt teisele, et sellele langeksid päikesekiired. Ronge ta ei jälgi ("Rongid viivad vales suunas."). Kaetavas objektis ei ole talle tähtsad "iseloom" ega "väljendus" ("Huvitav ei ole tähtis."). Kõik suured kunstnikud on olnud kaejad.
 
Kuid on olemas ka hoopis teistsugune taju.