Tähtaniis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tähtaniis''' ([[ladina keel]]es ''Illicium verum'') on taim [[magnoolialised|magnoolialiste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]], samuti nimetatakse selle tähekujulist tumepruuni kauna, mille igas kaheksast segmendist asub herneterasuurune seeme. Kasutatakse tervelt või jahvatatult vürtsina[[vürts]]ina. Botaaniline nimi ''Illicium'' tuleneb ladinakeelsest sõnast ''illicere'' 'ligi meelitama; ahvatlema'.

Pärit on tähtaniis Lõuna-Hiinast[[Hiina]]st ja Põhja-Vietnamist[[Vietnam]]ist, kus teda tuntakse juba 3000 aastat. Tänapäeval kasvatatakse seda ka

Tähtaniisi saadakse igihaljalt puult, mis kasvab kuni 8 m kõrguseks ning mille eluiga on üle 100 aasta. Alates seitsmendast kasvuaastast hakkab puu kandma punakaspruune, korkjalt puiseid tähekujulisi [[kogukukkurvili|kogukukkurvilju]], milles on kastanpruunid läikivad umbes 8 mm suurused seemned. Üks puu annab aastas kuni 40 kg vilju. Pärast koristamist lastakse viljadel päikese käes kuivada ja need kaotavad kuni 3/4 oma esialgsest kaalust.

Räägitakse, et inglise meresõitja ning [[piraat]] [[John Thomas Cavendish]] olla 9. septembril 1588 tähtaniisi Filipiinidelt [[Plymouth]]'i kaasa toonud. Euroopas võeti tähtaniis kulinaarias[[kulinaaria]]s kasutusele alles 17. sajandil, mil [[Venemaa|Vene]] õukonnas hakati kasutama seda teevürtsina.

Kuigi tähtaniisi seemnete aroom tuleneb [[anetool|anetoolist]] ehk aniisikamprist (seesama [[eeterlik õli]] annab esiletungiva maitse ka [[aniisiseemned|aniisiseemnetele]]), ei ole [[aniis]] ja tähtaniis omavahel bioloogiliselt suguluses. Sarnane nimi on tulnud nende lõhna- ja maitselisest sarnasusest. Kuigi tähtaniis lõhnab täpselt nagu aniis, on tema maitse täidlasem, kirbem ja põletavam.

* Õli kasutatakse aniisiõli asendajana pagaritoodetes ja maiustustes, [[jäätis|jäätistes]] ja [[liköör|liköörides]], näiteks [[Anisette]]'is.

Tähtaniisi soovitatakse rahvameditsiinis[[rahvameditsiin]]is närida pärast sööki seedimise kergendamiseks ja hingeõhu parandamiseks.