Gustav Ränk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Gustav Ränk''' ([[18. veebruar]] ([[Gregoriuse kalender|ukj
Gustav Ränk sündis [[Saaremaa]]l [[Karja]] kihelkonna Nõmme küla Orga talus. Alustanud 17-aastaselt kodukihelkonnas külakoolmeistrina, jätkas ta heitlike aegade ja olude kiuste edasiõppimist. Aastal [[1921]] omandas ta [[Kuressaare]]s toimunud kursustel [[algkool]]iõpetaja kutse. Sõjaväeteenistusele järgnenud üleajateenimise ühendas Gustav Ränk õpingutega [[Tallinn]]a Õhtukeskkooli Kolledžis, mille lõpetamine [[1925]]. aastal andis talle õiguse astuda [[Tartu Ülikool]]i [[filosoofia]]teaduskonda.
Paralleelselt õpingutega asus ta [[1926]]. aastal tööle [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Tartu Ülikooli lõpetas Gustav Ränk aastal [[1930]] juba tuntud teadlasena. Aastal [[1931]] kaitses ta [[magistrikraad]]i ning temast sai muuseumi rahvateaduse osakonna juhataja. Aastal [[1935]] ilmus tema töö "Vana-Eesti rahvakultuur", mis oli esimene ülevaade eestlaste ainelisest kultuurist. Aastal
Gustav Ränk jõudis 1944. aasta hilissügisel põgeneda [[Rootsi]]. Tal õnnestus jätkata ka võõrsil kohe tööd oma erialal algul [[Stockholmi Rahvateaduslik Instituut|Stockholmi Rahvateaduslikus Instituudis]] ning alates [[1955]]. aastast kuni pensioneerumiseni [[Stockholmi Ülikool]]i etnoloogiadotsendina. Jätkus ka teadustöö. Juba Eestis alustatud ehitiste uurimise viis Gustav Ränk lõpule [[monograafia]]ga Põhja-[[Euraasia]] rahvaste eluruumi [[traditsioon]]ilisest sisejaotusest ja selle põhjustest. Õnnelike arhiivileidude najal valmisid ülevaated [[Baltikum]]i [[17. sajand]]i [[mõis]]a- ja [[kõrts]]iarhitektuurist.
Pärast pensionile jäämist [[1969]]. aastal
Gustav Ränk suri 5. aprillil 1998. aastal Stockholmis.
==Tunnustused==
21. rida:
[[Kategooria:Surnud 1998|Ränk, Gustav]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli audoktorid|Ränk, Gustav]]
[[sv:Gustav Ränk]]
|