Iisak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ka:ისააკი
Resümee puudub
5. rida:
==Iisaki elulugu Piiblis==
 
Jumal kuulutas Aabrahamile[[Aabraham]]ile ja Saarale[[Saara]]le ette Iisaki sündi. Et Saara oli juba väga vana, liiga vana, et enam lapsi saada, siis ta naeris, kui ta seda ettekuulutust kuulis. Kui aga laps sündis, ütles ta: "Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind." Sealt tuleb ka Iisaki nimi, "ta naerab". Iisak oli ainus laps, kes oli Aabrahamil ja Saaral. Aabrahamil oli küll veel üks laps, [[Ismael]], kelle ta oli saanud oma orjatari Haagariga[[Haagar]]iga, ent pärast Iisaki sündi Ismael ja ta ema pagendati kõrbese, et Iisakist saaks ainus pärija Aabrahamile.
 
Palju aastaid hiljem testis Jumal Aabrahami lojaalsust, käskides Aabrahamil IisaksIisak ohverdada. Aabraham allus Jumala tahtele ning tõigi Iisaki [[Moria mägi|Moria mäele]], kus ta ta kinni sidus ja põletuspuudele asetas. Kui ta oli juba käe noaga tõstnud ning oli valmis oma poega tapma, ilmus talle aga Jumala ingel ning keelas tal seda teha, ning teatas Aabrahamile, et Jumal tahtis vaid testida ta ustavust ja kuulekust. Aabraham ohverdas selle asemel ühe Jäärajäära.
 
Kui Iisak oli neljakümne aastane, saatis Aabraham ühe oma sulase Mesopotaamiasse, et Iisakile naist leida. Leitigi naine, [[Rebeka]]. Rebeka sünnitas Iisakile kaks poega, Eesavi[[Eesav]]i ja Jaakobi[[Jaakob]]i. Iisaki lemmikpoeg oli Eesav, kes oli jahimees ja kütt, Rebekale meeldis Jakob, kes oli kodune.
 
Mõne aasta pärast oli Iisak sunnitud kolima Gerarisse, kuna maal oli näljahäda.
 
Iisakist sai aja jooksul väga rikas mees ning tema kari aina kasvas. Peagi hakkasid Geraris elavad [[vilistid]] Iisakit kadestama. Nad täitsid kõik kaevud, milled Iisaki teenrid olid kaevanud. Iisak kaevas uued kaevud veidi eemal, aga teda ahistati edasi ning sooviti, et ta maalt lahkuks. Lõpuks Iisak koliski tagasi Beer-Sebasse. Seal ilmutas ennast talle Jumal ning uuendas lepingut ning õnnistas teda. Ka Gerari kuningas [[Abimelek]] külastas Iisakit, et temaga liitu moodustada.
 
Iisak elas väga vanaks (137 aastaseks) ning jäi täiesti pimedaks. Vanas eas kutsus ta enese juurde Eesavi, oma vanima poja, ning käskis tal küttida natuke liha ning valmistada sellest mõni maitsev roog, et Iisak saaks oma poega enne surma veel õnnistada. Aga kui Eesav oli jahil, valmistas Jaakob ise talle toidu ning esitles ennast oma pimedale isale Eesavina, pettes nii enesele isa õnnistuse, mis tegi Jaakobist Iisaki peamise pärija. Iisak elas veel natuke aega pärast seda ning saatis Jaakobi Mesopotaamiasse[[Mesopotaamia]]sse, et too saaks võtta naise oma rahva seast. Siis {{kas|millalgi}} ta suri.
 
[[Kategooria:Piibel]]