Redaktsioon: 17. august 2009, kell 15:43 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 449 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. august 2009, kell 15:44 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 449 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: [[Motoorne afaasia\|Motoorse ehk ekspressiivse afaasia]] puhul on häiritud suuline või kirjalik kõne, [[sensoorne afaasia\|sensoorse ehk impressiivse afaasia]] puhul suulisest kõnest arusaamine või lugemine. Afaasia vorm oleneb kahjustuse lokalisatsioonist. Kirjaliku kõne täieliku häiritust nimetatakse [[agraafia]]ks, lugemise täielikku häiritust [[aleksia]]ks. Need eristuvad '''afaasiast''' kitsamas mõttes, mis puudutab ainult suulist kõne. Afaasiast räägitakse juhul, kui enne selle tekkimist oli kõne omandatud. Kui ~~kõnetegevus~~kõnetegevuse üks või teine aspekt on häiritud ainult osaliselt, siis räägitakse selle aspekti puhul sageli afaasia asemel [[düsfaasia]]st. Samuti eeldatakse, et kõneks vajalikud [[lihas]]ed ja neid [[innervatsioon\|innerveerivad]] [[närv]]id on [[intaktsus\|intaktsed]] (vastasel korral räägitakse afaasia või düsfaasia asemel [[düsartria]]st). Afaasiast erineb ka kaasasündinud lugemisvõime häire [[düsleksia]]. Afaasiaga koos võivad esineda [[apraksia]] (võimetus keerukid liigutusi sooritada) ja [[agnoosia]] (võimetus väljendite tähendust mõista). Raske on ära tunda, kas konkreetne häire on ainult kõnetegevuse häire.

Afaasia: erinevus redaktsioonide vahel