Albaania kirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Pal Engjëlli
8. rida:
Albaanlastel on rikkalik [[rahvaluule]]. Türgi võimu ajal välja kujunenud eepilised rahvalaulud räägivad võitlusest slaavlastega. Nad on inspireeritud [[Homeros]]e [[eepos]]test ja keskaegsetest [[rüütliromaan]]idest. [[Bosnia]]s on väga sarnased [[serbia keel|serbia]] rahvalaulud, kus vaenlasteks on albaanlased. Rahvajuttudes on tunda seost [[kreeka mütoloogia]]ga.
 
Vanim säilinud [[albaania keel|albaaniakeelne]] tekst on [[katoliiklus|katoliiklik]] ristimisvormel 1462. aastast: ''UhteUnte' paghesont peremerit Atit et birit et spertit senit''. Selle pani kirja [[Durrës]]e [[peapiiskop]] [[Pal Engjëlli]] ning kiitis heaks nimetatud aastal [[Burrel|Mat]]i linnas koos olnud [[sinod]].
 
Albaania päritoluga [[Humanistid|humanist]] [[Marin Barleti]] andis hiljemalt 1510 [[Rooma]]s [[ladina keel]]es välja [[Skanderbeg]]i loo (''Epeiroslaste vürsti Skanderbegi elu ja tegude lugu''). Sellele eelnes tema teine ladinakeelne raamat ''[[Shkodër]]i piiramine'' (mitte enne 1504). Need tekstid tõlgiti kiiresti mitmesse Euroopa keelde.