Anna Haava: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
{{kopipeist|allikas=http://www.kirmus.ee/erni/autor/haav_b.html}}
'''Anna Haava''' (õieti '''Anna Rosalie Haavakivvi''', ([[(3.)15. oktoober]] [[1864]] [[Kodavere kihelkond]] [[Pala vald]] [[Haavakivi
Tulevase luuletaja isapoolne vanaisa [[Jaak Haavakivi]] (1798-1856) omas kahest abielust seitse poega ja tütred. Ta käsutanud oma poegi nagu kindral soldateid, pidades kindlalt hoolt nende tuleviku eest. Ta otsustas anda oma poegadele tavalisest lugemisoskusest suurema kirjatarkuse. Nimelt, ta asutas Haavakivile originaalse kodukooli. Igaks suveks palgati Tartust üliõpilane Gleser, kes õpetas lastele vene, saksa ja prantsuse keelt, arvutamist, ajalugu, geograafiat ja muusikat. Lisaks perepoegadele said selles omalaadses koolis tarkust ka mõned naabrite lapsed.
[[Joosep Haavakivi]] (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep [[Sohvi Janast]]iga , kes oli pärit [[Punikvere]]st. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava.
9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks, makstes selle eest 700 rubla. Tööjõuks olid kodakondsed. Peavarju pakuti sugulastele ja võõrastelegi.
| |||