Pärgament: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Pärgament''' on eriliselt töödeldud looma [[Nahk (materjal)|nahast]] (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupidav, hele, läbipaistmatu [[materjal]].
{{toimeta}}
== Ajalugu ==
Enne pärgamendi kasutuselevõttu kasutati kirjutusmaterjalina nahka. Pärgament on kasutusel alates [[3. sajand eKr|3. sajandist eKr]] Oma nime sai pärgament [[Väike-Aasias]] asunud (tänapäeval Lääne-[[Türgi]]) [[Pergamon]]i linna järgi. Antiikautorite andmetel võeti pärgament kirjutusmaterjalina kasutusele kuningas [[Eumenes II]] ([[197 eKr|197]] – [[159 eKr]]) ajal. Peagi jõudis pärgament [[Euroopa]]sse, tõrjudes sealt kõrvale [[papüürus]]e. Põhilise kirjutusmaterjalina kasutati pärgamenti [[12. sajand]]ini, hiljem asendas teda [[kaltsupaber]].
 
== Pärgamendi valmistamine ==
[[Pilt:Permennter-1568.png|thumb|250px|Pärgamendi valmistamine, Saksamaa 1568]]
Pärgament võeti kasutusele 2200 aastat tagasi. Pärgamenti valmistati töödeldud loomanahast, [[vaik|vaigust]] ja [[vetikad|vetikatest]]. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma. Pärgamendi eeliseks [[papüürus]]epapüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida. Naha töötlemine pärgamendiks toimus järgmiselt. Kõigepealt söövitati nahka lubjavannis, mille järel raamile paigutatud nahk kraabiti poolkuukujulise noaga karvadest ja lihajäänustest puhtaks. Seejärel nahk kuivatati, siluti, poleeriti pimsskiviga[[pimsskivi]]ga ja hõõruti [[kriit|kriidiga]] sisse. Sel teel saadi õhuke ja sile materjal. Lõpuks lõigati nahk joonlaua abil sobiva suurusega tükkideks. Mida õhem oli pärgament, seda kallimaks teda hinnati.
 
[[bg:Пергамент]]