Hulk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
=== Määratlemine loetlemise abil ===
Üks viis hulga määratlemiseks on hulga elementide loetlemine. Loetelu esitatakse tavaliselt [[looksulud|looksulgude]] vahel: {[[Konstantin Päts]], [[Lennart Meri]]}. Pikemate loetelude korral on kombeks loetleda esimesed kaks või kolm elementi, kirjutada kolm punkti ning lõpuks tuua ära üks või kaks viimast elementi: näiteks 1-st suuremate ja 191-st väiksemate paarisarvude hulk on {2, 4, 6, ..., 188, 190}. Loomulikult on täies mahus loetletavad vaid [[lõplik hulk|lõplikud hulgad]]. Lõputute hulkade puhul lõpetatakse loetelu kolme punktiga, mis tähistab asjaolu, et loetelu ei lõppegi. Näiteks täisarvude hulka võib tähistada järgmiselt: {..., –2, –1, 0, 1, 2, ...}. [[Mõttepunktid]]e kasutamine on õigustatud vaid juhul, kui loetelu täiendamise reegel kontekstist aimatav on. Viimase asjaolu tõttu ei kasutata loetlemist üldjuhul keerukate lõputute hulkade defineerimisel.
Hulga määratlemisel on ebaoluline, millises järjekorras elemendid loetletud on. Näiteks {1, 2, 3} ja {3, 2, 1} tähistavad üht ja sama hulka. Mõnikord eelistatakse hulga elemente kirjutada teatud kindlas järjekorras, sest selline esitus võib olla ülevaatlikum. Näiteks [[reaalarv]]udest moodustatud hulga elemente esitatakse tihti kasvavas järjekorras.
| |||