Nicolas Bourbaki: erinevus redaktsioonide vahel

Bourbaki liikumise asutajaliikmeteks olid Henri Cartan, Claude Chevalley (vahel ka kirjutatud kujul Chevallier), Jean Dieudonne, Jean Deslarte ja [[Andre Weil]]. Andre Weil oli universaalne, meister kõigis matemaatika valdkondades. Tema andam erinevates valdkondades, nagu harmooniline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, algebraline arvuteooria, kompleksmuutuja funktsioonide teooria jmt. on suur. Ta oli üks peamisi Bourbaki liikumise tõukejõude ja oli isegi nii haaratud sellest, et andis oma tütrele nimeks Nicolette Bourbaki eesnime järgi. Henri Cartan oli Elie Cartani, diferentsiaalgeomeetria suurkuju poeg. Ta uuris kompleksmuutuja funktsioonide teooriat ja andis suure panuse kõigis peamistes algebralise topoloogia valdkondades. Chevalley ei tegutsenud nii mitmes valdkonnas, nagu eespoolnimetet sellid, kuid see-eest läks ta sügavuti algebralises geomeetrias ja algebralises arvuteoorias. Dieudonne kohta öeldakse vahel, et ta oli Bourbaki tööde peamine üleskirjutaja, et tema isiksus lööb kõige eredamalt välja neis kirjatöis. Ta töötas ühesuguse tarmukusega erinevates valdkondades. Tema isiksus kajastub artiklis “M. Bourbaki veast”. Seal ta kritiseerib kirjatööd, mis tal parajasti on käsil! Deslartes on üks asutajaliikmeist, keda tuntakse aga üpris vähe. Aastate jooksul on veel mitmed säravad Prantsuse ja teiste maade noored matemaatikud (Jean Coulomb, Charles Ehresmann, Rene de Possel, Szolem Mandelbrojt, Laurent Schwartz, Jean-Pierre Serre, Alexander Grothendieck, Samuel Eilenberg, Serge Lang, Roger Godement jt.) lisanud oma panuse Bourbaki töödesse.