Pandivere kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Pandivere kõrgustik on lausiku pinnamoega erinedes seega selgelt Lõuna-Eesti kõrgustikest. Erinev on ka teke. Pandivere kõrgustiku alal oli kõrgustik juba enne viimast [[jääaeg]]a, samas kui [[Otepää kõrgustik|Otepää-]] ja [[Haanja kõrgustik]]ud on [[jää]] poolt kokku kuhjatud [[saarkõrgustik]]ud.
Tekkelt on Pandivere kõrgustik sarnane [[Sakala kõrgustik]]ule, olles [[jäälahkmeala]] [[kulutuskõrgustik]]ud. Sakala kõrgustik erineb Pandiverest [[ürgorg]]ude rohkuse poolest.
Erinevalt lõunapoolsetest [[Eesti]] kõrgustikest on Pandivere kõrgustiku pinnakate õhuke ning [[Geoloogia|geoloogiline]] ehitus lihtsam.
11. rida:
Lõhelistest [[lubjakivi]]dest koosnevat [[Aluspõhi|aluspõhja]] katab õhuke (2...5 m) [[kores]]erohke [[moreen]]ikiht.
Õhuke [[pinnakate]] ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. See tähendab seda, et kõik mis sajab imbub maa sisse ja vooluvetevõrku ei teki. Kui vaadata Eesti [[Hüdrograafia|hüdrograafilist]] [[kaart (kartograafia)|kaart]]i siis selgubki, et Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja [[soo]]d. Soode pindala moodustab Pandivere kõrgustiku pindalast umbes 2%, mis on terve suurusjärk väiksem kui Eesti keskmine (22%).
Suur infiltratsioon ja ümbritsevast alast suurem keskmine kõrgus peaks väljenduma [[Põhjavesi|põhjavee]] väljakiildumises kõrgustiku ümbruses. Nii see ongi Pandivere ümbrus on [[Allikas (loodus)|allikate]] poolest rikkaim ala Eestis. Samuti on Pandivere ümbruses palju soid, näiteks Endla soostik või [[Kõrvemaa]] sood. Kõrgustiku kirdeosa nõlv on järsem ning see väljendub põhjavee intensiivses väljakiildumises [[Kunda ürgorg|Kunda ürgorus]].
| |||