Lohusalu: erinevus redaktsioonide vahel

Poolsaarest edela poole jääb [[Lahepere laht]], kirde poole [[Lohusalu laht]]. Lohusalu lahe ääres on väga hea liivarand ja suplemiskoht, Lahepere lahe ääres on tagasihoidlikum rand ja vähem sobiv suplemiskoht. Mõlemas rannas ning ka metsa all on palju [[rändrahn]]e. Natura maaalal tehtud maavahetuste käigus on hukkumisele määratud Sarri elamu tagune poolsaarel asuv omanäoline, soo.

Küla põhiline elatusallikas onoli kalapüük. Seal asus kalurikolhoos [[Nord (Lohusalu)|Nord]] millest [[1972]] sai [[Kirovi-nimeline kalurikolhoos|Kirovi-nimelise kalurikolhoosi]] "Nordi" osakond. Lohusalus onoli [[Lohusalu sadam|kalasadam]] ja suitsutustsehh. PüütaksePüüti [[lest]]a.

[[Lohusalu Puhke- ja Konverentsikeskus]] (suvitus- ja konverentsikeskus) asub Lohusalu lahe ranna lähedal. Konverentsikeskuses peetakse teadusüritusi ja majanduskonverentse ning erakondade nõupidamisi. Seal on peetud ka [[Eesti]]–[[Venemaa|Vene]] riikidevahelisi läbirääkimisi ja [[Eesti|Eesti Vabariigi]] valitsuse istungeid. KoverentsisaalKonverentsisaal mahutab 200 inimest. Tänaseks on Eesti Vabariigi valitsus selle kompleksi mahaparseldanud ärimees Toolile ja kogu kompleks on hävinemas lõplikult. Kunagi asusid sellel kohal mõisnike suvilad. Varem kuulus see Lohusalu pansionaadi nime all [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]]ele. Pansionaadi juures olevates suvilates ja pansionaadis puhkasid Asjadevalitsuse ja mõnede teiste valitsusasutuste töötajad. Kahekorruselises kortermajas üüriti suvitamiseks kortereid teenekatele inimestele (näiteks [[Paul Keres]] ja [[Jaan Talts]]. Suvilaid hakati kasutama 1960. aastatel. Üks kahekorruseline hoone oli varem olemas (vahepeal [[piirivalve]] poolt kasutatud(Esimese Eest Vabariigi ajal nn. Pätsu suveresidents, nüüdseks hävinud, säilinud vaid maakelder), juurde ehitati neli nelja korteriga suvilat, pansionaat koos katlamajaga ja kortermaja, ridaelamud, paljkorterilised 3 korruselised elamud. Hiljem valmis pansionaadi juurdeehitus. Sinna ehitati tollal terve elamukompleks, koos spordikompleksiga. Hävinud on puhkekompleksis asunud pannood, ka tervisekeskuse ujulas.

Lohusallu on rajatud ka palju erasuvilaid. Inimesed on suvitamiseks ostnud ka talumaju (sealhulgas [[Vive Tolli]] ning viimasel ajal on Lohusallu elama asunud ka [[Tallinn]]as töötavad inimesed (näiteks [[Rein Lang]]). Käib hoogne kinnisvaraarendus. Ehitatakse Keila valla kinnitusega liivikuile, pansionaadi liivaranda on rajatud asfalttee-väil, koos valgustusega 800m ulatuses. Enamus planeeringuid on heakskiidetud hr. Tiit Mae vallavanemana ja Riigikogu liikmeks oleku ajal. Järjest väheneb puhkajal juurdepääs mereäärsele supelrannale.

Lohusalus asubasus kauplus(umbes 5 aastat tagasi sulges kaupluse Keila TÜ ,hr. Mäll), jahisadam ([[Lohusalu sadam]]) ja sadama juures restoran ning trahter. Trahter on suletud aastaid.Lähim kauplus Treppojal või Keila-joal.

Lohusalu läbib mööda mereranda [[Keila-Joa]]lt [[Klooga-Rand|Klooga-Rannani]] kulgev rahvusvaheline matkarada Lohusalu õpperada ehk Eurorada (avatud [[17. juuni]]l 1995)--- see avamise aeg pole õige, sest juba ENSV ajal oli tegemist Orienteerumis- ja matkarajaga. Lohusalu matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja E9 juurde, mis algab [[Portugal]]ist ja jätkub [[Karjala]]s. Kahjuks on Keila vald võimaldanud rikkuda läbimise ja sadama piirkonnas, on kinnistuomanik suurendanud oma kinnistut pinnase täitega ja matkarada pole leitav, kõrgvee ajal pole võimalik kasutada ka möödapääsu rannikul kividel liikudes. Enne Nabe saart(endine külavahetee on suletud) on isegi eluohtlik, venekeelt rääkivad kodanikud "kaitsevad" oma kinnistut - relvaga ja tigeda koeraga. Tegemist on teadmata omanikele(mitte meie riigi kodanik) kuuluva, ehitatud rantšoga. Vabariikliku matkaliidu üleeelmise aasta kokkutulek Lohusalu sadamas kiitis eelpooltoodu heaks! Keila-joa mereäärse osa läbimine on samuti küsitav.

Bussiühendus on [[Tallinn]]a (34 km)halvenenud ja [[Keila]]ga. Lohusalus [[Laulasmaa-Lohusalu tee]] ääres asuvad peatused "[[Lohusalu sadama bussipeatus|Lohusalu sadam]]", "[[Lohusalu bussipeatus|Lohusalu]]" ja "[[Pansionaadi bussipeatus|Pansionaat]]", Heliküla peatus ja mis on saanud oma nimetuse kuulsuste järgi - Reindorf, Kaljuste, Tamberg, jpt.

Küla on esimest korda mainitud [[1480]] (''Loensal''). Põhilise külahinge moodustavad ENSV ajal ümberasustatud rannarootslased, saarlased, paldiskilased, setud ja mõned Keila piirkonna külade elanikest.