MAN mil gl: erinevus redaktsioonide vahel

 

[[12. august]]il 1964 pandi paika nõuded uuele teise põlvkonna taktikalisele veokile. Hiljem neid nõudeid vähendati seoses [[NATO]] standardite kasutuselevõtuga ja seeriatootmise kallidusega. Näiteks kaotati ujuvuse ja mitut sorti kütusega töötamise nõue. Kokkuvõttes valmisid masinad, mis pidid suutma järgneda ratas- ja roomiklahingutehnikale maastikul ja läbida 1,2 m sügavusi veekogusid. [[1975]] kirjutati [[Bundeswehr]]i ja MAN-i vahel alla tellimusleping esimestele uuete masinatele, mis saabusid tehasest [[1976]]. Esimesed valminud masinad olid 10-tonnise kandevõimega.

 

Hiljem on uuendusena valminud kolmanda põlvkonna veokid, mis sarnanevad teise põlvkonna omadele, kuid uuendatud on seadmeid ja funktsionaalsust.

 

Kasutusel on ka tüübinimetuse 4-numbriline kuju, kus viimane nr on "0". Tüübinimetuse numbritega algab ka vastava masina [[WIN-kood]].

 

== Tehnilised andmed ==

Vintsiga autode raami parempoolsele küljele paigaldatud vintsi tõmbetugevus on 5 t ja trossi saab suunata piki raami nii ette, kui taha. 10 t autol on varuroolivõimendi, mis saab sõidu ajal ülekande võlliga otse vahekastist. Kui auto mootor sõidu ajal ootamatult seiskub, on võimalik hõlpsalt rooli keerata kuni masina seismajäämiseni. Selle masina erisuseks on kohapeal seistes või aeglaselt sõites armatuurpaneelil pidevalt põlev roolivõimendi hoiatustuli. Samuti on 10t autol tagumine udutuli.

 

 

[[2003]] saabus Eestisse esimene partii Saksamaalt ostetud 155mm [[suurtükiväepataljon]]i tehnikat, sealhulgas mõned MAN 4620 veoautod. Hiljem on masinaid kümnete kaupa juurde ostetud. Kasutusel on 3- ja 4-teljelised mudelid vintsiga ja vintsita. Masinate koguarv kaitseväes küünib üle 100 ja neid kasutatakse erinevates ülesannetes. MAN 4620 veoautosid on Eestis ka soomustatud kasutamiseks [[Afganistan]]is ja mujal kriisikolletes.