Redaktsioon: 28. september 2003, kell 09:02 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 395 muudatust Marin Barleti raamatud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. september 2003, kell 10:03 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 395 muudatust täiendusi varajasest kirjandusest ja rahvaluulest Uuem muudatus →
6. rida: Albaanlastel on rikkalik [[rahvaluule]]. Türgi võimu ajal välja kujunenud eepilised rahvalaulud räägivad võitlusest slaavlastega. Nad on inspireeritud [[Homeros]]e [[eepos]]test ja keskaegsetest [[rüütliromaan]]idest. [[Bosnia]]s on väga sarnased [[serbia keel\|serbia]] rahvalaulud, kus vaenlasteks on albaanlased. Rahvajuttudes on tunda seost [[kreeka mütoloogia]]ga. ~~Albaanlastel on rikkalik [[rahvaluule]].~~ Vanim säilinud [[albaania keel\|albaaniakeelne]] tekst on [[katoliiklus\|katoliiklik]] ristimisvormel 1462. aastast: "Uhte' paghesont peremerit Atit et birit et spertit senit". Selle kiitis heaks nimetatud aastal [[Burrel\|Mat]]i linnas koos olnud [[sinod]]. Albaania päritoluga [[Humanistid\|Humanist]] [[Marin Barleti]] andis 1510 [[Rooma]]s [[ladina keel]]es välja [[Skanderbeg]]i loo (''Epeiroslaste vürsti Skanderbegi tegude lugu''). Sellele eelnes tema teine ladinakeelne raamat ''[[Shkodër]]i piiramine'' (mitte enne 1504). Need tekstid tõlgiti kiiresti mitmesse Euroopa keelde. [[Albaania keel\|Albaaniakeelset]] usulist kirjandust anti 16. ja 17. sajandil välja geegi murdealal. [[Katoliiklus\|Katoliku]] [[misjonär]]id nõutasid [[Türgi]] võimudelt loa raamatuid välja anda. Gjon Buzuki andis 1555 välja missaraamatu (''Meshari''). See ~~oli~~on ~~esimene~~ vanim säilinud albaaniakeelne raamat. ~~Katoliiklikku~~See ~~kirjandust~~sisaldab ~~kirjutas~~põhilised kaosad katoliku [[~~Pjetër~~liturgia]]st: ~~Budi~~suuremate pühade teenistused, kommentaare palveraamatust, osi [[Piibel\|Piiblist]] ja [[katekismus]]est. Raamat on kirjutatud [[geegi murderühm\|geegi]] murdes [[ladina kiri\|ladina kirjas]], millele on lisatud täiendavaid tähti. Sõnavara on suhteliselt rikas. [[Ortograafia]] ja [[morfoloogia]] on järjekindlad, mis viitab varasema kirjatraditsiooni olemasolule. 1635 trükiti [[ladina keel\|ladina]]-[[albaania keel\|albaania]] [[sõnaraamat]]. Kõige varasemad toskimurdelised raamatud olid [[õigeusk\|õigeusulise]] sisuga ning koostati [[Sitsiilia]] albaanlaste poolt. [[Itaalia albaanlased\|Itaalia albaanlaste]] preester [[Lekë Matrenga]] andis 1592 välja 28-leheküljelise [[katekismus]]e ''E mbesuame e krishterë'' (''Ristiusk''). See oli tõlge ühest [[hispaania]] päritoluga katekismusest. Raamat on kirjutatud [[toski murderühm\|toski]] murdes. Kasutatud on lisatähtedega ladina tähestikku. Lekë Matrenga avaldas 1592 ka esimese albaaniakeelse kirjandusteose, poeemi ''Õhkamiste laul''. [[Kristlus\|Kristlikke]] usulisi teoseid kirjutasid 16. ja 17. sajandil ka [[Pjetër Budi]], [[Frang Bardhi]] ja [[Pjetër Bogdani]]. 18. sajandil kirjutati pikki poeeme (''bejtexhinj''; [[türgi keel\|türgi]] sõnast ''bejt'' 'värss') algul türgi, hiljem [[pärsia keel\|pärsia]] ja lõpuks albaania keeles [[araabia kiri\|araabia kirjas]]. Alates 1870. aastatest keskendus albaania rahvuslus kirjandusele.

Albaania kirjandus: erinevus redaktsioonide vahel