Redaktsioon: 4. juuni 2009, kell 17:35 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. juuni 2009, kell 20:11 redigeeri eemalda 90.191.215.53 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Reed Bunting male and female.jpg\|thumb\|Isas- ja emaslind]] '''Rootsiitsitaja''' (''Emberiza schoeniclus'') on liik [[värvulised\|värvuliste]] seltsist [[tsiitsitajalased\|tsiitsitajalaste]] sugukonnast. == Levila == Rootsiitsitaja on mitme alamliigina laialt levinud [[Euraasia]]s. ~~Eestis~~Atlandi ~~harilik~~ookeani ~~haudelind~~rannikult läbi [[Siber]]i ja Hiina kuni [[Kamtšatka]] ja [[Hokkaido]]ni. Eestis on rootsiitsitaja ebaühtlaselt levinud harilik haudelind ja haruldane talvituja. Tema pesitsusaegne arvukus on 70 000 - 100 000 paari. Talvine arvukushinnang on 10-50 isendit. <ref> ''Hirundo'' 2:2003 </ref> Linnuvaatlejate slängis tuntakse teda ka ''rootsi itsitaja'' nime all.▼ Rootsiitsitaja saabub Eestisse märtsis, lahkub septembris-oktoobris. Rändel esineb teda tavaliselt üksikult, harva väikeste salkadena.▼ == Välimus ja käitumine== Üldpikkus 13,5–15,5 cm. Keskmise suurusega tsiitsitaja. Hundsulestikus isaslind kergesti eristatav musta pea ja kurgualuse ning valge kaeluse ja lahuriba järgi. Emaslinnu sulestik on rohkem varieeruv, tavaliselt laia musta lõuariba, pruunikirju põseala ja hallika külgkaelaga. Puhkesulestikus on isas- ja emaslind sarnased. Tihti tegutseb varjamatult, tehes roostiku või põõsastiku kohal lühikesi lende. ~~Üldpikkus 13,5–15,5 cm.~~ Tüüpiline häälitsus on venitatud ''tsiiü''. Kutsehüüd on venitatud ''tssii'' või ''tsiip''. Laul on enamasti aeglane ja koosneb sirtsuvatest silpidest, näiteks ''tsri, tsri, tsüri, tsri''. Laul varieerub isenditi. Rootsiitsitaja laulab põõsa väljaulatuval oksal või roovarrel. Lauluperiood kestab kuni juuli keskpaigani. <ref> Rootsmäe, L., Veroman, H. ''Eesti laululinnud''. Tallinn [[Valgus (kirjastus)\|Valgus]] 1974 </ref> == Elupaik == Asustab roostikke, veekogude kallaste ja märgalade põõsastikke (sealhulgas pajustikke), luhtasid. == Pesitsemine == ~~Pesa~~Emaslind ehitab ~~emaslind~~pesa ~~maapinna~~maapinnale või selle ligi ~~varjatud~~kulu ~~kohale~~sisse, mätta või põõsa varju. Pesa on poolkerajas ja koosneb väljastpoolt tarna- ja roovartest, vanadest roolehtedest ja muust jämedamast taimsest materjalist, seestpoolt on vooderdatud peenema rohuga. Kurnas on 4–6 muna. Täiskurna leidub mai algul. Munad on valkjad kuni pruunikashallid, kirjatud tumedama mustriga. Pojad väljuvad pesast umbes kahe nädala vanustena. Eestis pesitseb osa rootsiitsitajaid suve jooksul kaks korda. ▲Rootsiitsitaja saabub Eestisse märtsis, lahkub septembris-oktoobris. == Toitumine == Rootsiitsitaja toidu moodustavad seemned ja taimepungad, putukad ja teised selgrootud. ▲Linnuvaatlejate slängis tuntakse teda ka ''rootsi itsitaja'' nime all. == Viited ==

Rootsiitsitaja: erinevus redaktsioonide vahel