Sõnajärg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Kõnelemine on lineaarne protsess. See tähendab, et sõnad tulevad üksteise järel suust ja jõuavad täpselt samas järjekorras kuulaja meeltesse. Et kuulamisel ei ole kogu informatsioon korraga kättesaadav, siis on selle järjestus lauses üsna oluline.
Keeled erinevad selle poolest, kui kindlad nende sõnajärjed on. Mõnes keeles on moodustajate järjekord lauses suhteliselt range, teistes on aga võimalik moodustajaid lauses vabalt ümber tõsta. Hoolimata sõnajärje vabadusest, on üks sõnajärg teistest sagedasem ja tavalisem. Sellist sõnajärge kutsutakse '''põhisõnajärjeks'''. Põhisõnajärje alusel jagunevad maailma keeled kolme suurde rühma: [[SVO]]-keeled, [[SOV]]-keeled ja [[VSO]]-keeled (S tähendab subjekti ehk alust, V öeldisverbi ja O objekti ehk sihitist).
Kui võtta näiteks lause: "Teele küpsetab kooki." moodustatakse see järgmiselt:
12. rida:
*[[VSO-keeled]]: Küpsetab Teele kooki.
Info järjestamiseks on olemas universaalne viis, mida kasutavad kõik maailma keeled. See viis nõuab, et lause ehitatakse üles nii, et kõigepealt tuleb teate lähtepunkt, mis on kuidagi seotud eelneva vestlusega, ja sellele järgneb uus informatsioon. Teate lähtepunkti kutsutakse teemaks ja uut informatsiooni reemaks.
Kõige paremini vastab lause moodustajate järjestus teema-reema liigendusele neis keelis, kus öeldis on lauses alati teisel positsioonil, ülejäänud lauseliikmete järjekord ei ole aga kindlalt määratletud. Selliseid keeli kutsub keeleteadus '''V2-keelteks''' (V2 tähendab, et verb on lauses teisel positsioonil). Ka eesti keel on V2-keel.
Selles on kerge veenduda väikese näite varal:
* Tiiu ootas sõbrannalt iga päev teadet.
* Sõbrannalt ootas Tiiu iga päev teadet.
* Sõbrannalt ootas iga päev teadet Tiiu.
* Teadet ootas Tiiu sõbrannalt iga päev.
* Iga päev ootas Tiiu sõbrannalt teadet.
| |||