Eesti rahvalaul: erinevus redaktsioonide vahel

Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ja neid on esitatud ka pillisaatega.

 

 

Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on [[lõppriim]] ja salmid ehk [[stroof]]id. Sellise ülesehituse põhjuseks oli saksa tõlkekirjanduse mõju. Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka mehed hakkasid rohkem laulma. Vanamoodne keel asendus uuega. Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – [[laulik]]ud ja [[salmik]]ud.