Lasuurtihane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Elanus~etwiki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
 
== Areaal ==
Lasuurtihane on levinud Euraasia parasvöötmes [[Valgevene]]st ja [[Venemaa]] lääneosast kuni [[Mandžuuria|Mandžuuriani]].
== Välimus ==
Lasuurtihane on mõneti sarnane [[sinitihane|sinitihasega]], takuid tema sulestikus puuduvad täielikult kollased toonid. AnnabTa sinitihasegaon [[hübriid|hübriide]]sinitihasest natuke suurem, kedakohevama tuntaksesulestikuga "pleske"-tihastenaning pikema sabaga. NõndaPealagi ja alapool on olnudvalged, osaselg Eestison kohatudsinihall. lasuurtihaseidTiivavööt tegelikultja lasuurtihaseküünra-hoosulgede ja sinitihasetüürsulgede tipud on laialt hübriididvalged. Kuid<ref> ehtsaidEuroopa lasuurtihaseidlinnud. L. Jonsson. Eesti entsüklopeediakirjastus 2000 </ref> Lasuurtihane on meilpüsimatu kohatudja vägavilgas üksikutelnagu kordadel.teisedki tihased, väljaspool pesitsusaega liigub sageli salkades.
Häälitsused sarnanevad sinitihasega, kutsehüüd on sabatihase-sarnane madalakõlaline "tsirr" , laul on trillerdav. <ref> Eesti laululinnud. L. Rootsmäe, H. Veroman. Tallinn Valgus 1974 </ref>
 
== Elupaik ==
Lasuurtihane asustab peamiselt taigavööndi ja metsastepivööndi jõgede kaldapuistuid ja -võsastikke (paju, kask, haab, pappel). Teda leidub ka järvede ja kärestike kaldapuistutes, leht- ja segametsasaludes, soistes võsades, saksauulimetsas, ja mägedes. Sügisel ja talvel eelistab roostikke. <ref> Tits, Nuthatches and Treecreepers. S. Harrap & D. Quinn. Christopher Helm 1996 </ref>
Lasuurtihane asustab soiseid elupaiku, sageli veekogude võsastel kallastel.
== Toitumine ==
Lasuurtihane toitub putukatest ja ämblikest, talvepoolaastal ka seemnetest, marjadest ja puuviljadest. <ref> Tits, Nuthatches and Treecreepers. S. Harrap & D. Quinn. Christopher Helm 1996 </ref>
Lasuurtihane toitub putukatest.
== Pesitsemine ==
Paarid moodustuvad hilistalvel. Mais või juunis rajab lasuurtihane puuõõnsusse pesa, maapinnast 1-4 m kõrgusele. Pesitseb ka ehitiste urgastes ja kaljude vahel. Pesa koosneb samblast, kuivadest kõrtest ja karvadest, ja on põimitud vildi sarnaseks struktuuriks. Täiskurnas 7-11 muna. Munad on valged, punakaspruunide tähnidega hõredalt kirjatud. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. <ref> Tits, Nuthatches and Treecreepers. S. Harrap & D. Quinn. Christopher Helm 1996 </ref>
== Hübriidid ==
Lasuurtihane annab sinitihasega kattuvas levilaosas viimasega vahel [[hübriid|hübriide]]. Nõnda on olnud ka osa Eestis kohatud lasuurtihaseid tegelikult lasuurtihase ja sinitihase hübriidid. Ehtsaid lasuurtihaseid on meil kohatud väga üksikutel kordadel.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Tihaslased]]