Kronborgi loss: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kronborgi loss''' asub [[Helsingør]]i lähedal [[Sjęlland]]isil [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelise Øresundi neeme tipus. Kuna neemetipp oli selles kohas vaid 4 km lai, rajatigi siia kindlus, mille kahuriaknad olid suunatud Balti mere poole. Kronborgi loss on üks olulisemaid renessansslosse [[Põhja-EuroopaØresund]]si javäina [[30.kõige november|30.kitsama novembril]]koha [[2000]]ääres. kanti loss [[UNESCO]] maailmapärandite nimekirja.

[[1420]]. aastal ehitas kuningas [[Erik Pommerist]] Krogeni kindluse, et kontrollida neemeväina kaudu toimunud laevaliiklust ja nõuda laevadelt makse sisse. Toonane kindlus kujutas endast kaitsemüüriga ümbritsetud hoonetekompleksi.

[[1585]]. aastal lasi [[ Frederik II]] kindluse asemele ehitada renessansslossi ning nimetas selle Kronborgiks.

[[1658]]. aastal vallutasid Kronbrogi lossi rootslased [[Carl Gustaf Wrangel]]i juhtimisel. [[1688]] - –[[1690]] viidi läbi suureulatuslikud lossi kindlustustööd, mille tulemusena sai Kronborgist Euroopa tugevaim kindlusloss{{lisa viide}}.

Aastail [[1739]] - –[[1900]] kasutati lossi vanglana ning vange rakendati kindlustustöödel. Vangid jagati kahte gruppi: need, kes kandsid kergemat karistust ja võisid töötada väljaspool lossimüüre ning need, kes kandsid raskemat karistust ja võisid töötada vaid seespool lossimüüri. Kuid mõlema grupi vangid pidid kandma ahelaid ja magama külmades rõsketes vangikongides

Perioodil [[17. jaanuar]] [[1772]] - –[[30. aprill]] 1772 hoiti lossis vangis kuninganna [[Caroline Mathilde]]t ([[George III]] õde).

Aegamööda minetas Kronborgi loss olulisuse kuningalossina ning siia asus sõjavägi. Aastail [[1785]] - –[[1922]] oli loss sõjaväe juhtimise all ning nende aastate jooksul viidi lõpule mitmed renoveerimistööd.

[http://whc.unesco.org/en/list/696 KronbergiKronborgi loss] UNESCO võrgulehel {{väiksem|(inglise)}}