Glasnost: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: ms:Glasnost |
PResümee puudub |
||
4. rida:
Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja kompartei kontrolli kärpimist ametliku ajakirjanduse üle. [[Tsensuur]] lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikdes) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, [[kuritegevus]]e tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda-, kui teabevahendid. Vabanemine andis tunda eeskätt üleliidulises [[trükiajakirjandus]]es ja [[televisioon]]is, samal ajal viibis ajakirjanduse liberaliseerumine sovetiimpeeriumi provintsides.
Avalikustamisega kaasnes [[Perestroika|perestroika-poliitika]], üha vähem kasutati sovetliku ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes demokraatia. Lõdvenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal 1988 lõppes [[välisringhääling]]u segamine.
Alul ei tähendanud avalikustamine veel täielikku [[sõnavabadus]]t. Näiteks püüti maha vaikida [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a IV reaktori plahvatus ja sellest tuleneva saaste ulatus. Ent järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti [[Glavlit]] (tsensuuri teostav organ N. Liidus) . Suurima mõju saavutas glasnost vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem on 'glasnost' tähenduse kaotanud, selle on asendanud universaalsem ja kõigile mõistetav sõnavabadus, mis on kaasaja maailmas enamikes riikides iseenesestmõistetav.
14. rida:
[[Kategooria:Nõukogude Liit]]
<!-- interwiki -->
[[ast:Glasnost]]
[[ms:Glasnost]]
| |||