Rindlause: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
*[[lause]], mille [[osalause]]te vahel on [[rinnastav seos]]
*nt järgmine [[lause]]: ''Kass püüdis hiire kinni ja sõi ta siis ära.''
----
===Rindlause osalaused===
*[[Osalause]]te vahelise [[rinnastava seos]]e moodustavad [[rinnastatud sidendid]] (nt ''Poiss pani jope selga, sest tal hakkas külm.'') või [[osalause]]te kõrvutiasend (nt ''Päike paistab, linnud laulavad.''). Kusjuures [[sidend]] ise ei kuulu ühegi osalause koosseisu.
*[[Osalause]]d on sama tasandi laused, st nii sisult kui vormilt enam-vähem võrdväärsed.
*Kindel reegel on see, et '''kõik [[rindlause]] [[osalaused]] peavad sisaldama [[öeldisverb]]i'''.
=='''Rindlause''' ehk '''parataks''' pole:==▼
----
===Osalausete vaheline rinnastus===
*On olemas 2 rinnastuse tüüpi:
# '''Ühendav''' ehk kopulatiivne
# '''Eraldav''' ehk disjunktiivne
*Kumbki tüüp jaguneb omakorda veel:
#'''Markeerimata''' ja harilikult '''sümmeetriline'''
#'''Markeeritud''' ja '''asümmeetriline'''
*selline [[lause]] osa, milles korratakse [[öeldisverb]]i (nt ''Ta läks ja läks, aga kohale ei jõudnudki.'')
*[[lause]], mis sisaldab järgmisi [[sidend]]eid: ''nii(hästi)...kui (ka), mitte niivõrd...kui'' (nt ''Nii Jüri kui ka Mari oskab hästi laulda.'')
| |||