Edvard Grieg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ML~etwiki (arutelu | kaastöö)
→‎Biograafia: Bergeni Filharmoonia juhiks olemine lisatud.
ML~etwiki (arutelu | kaastöö)
3. rida:
== Biograafia ==
 
Griegi esivanemad pärinesid [[Šotimaa]]lt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Šotimaalt pärast [[1746]]. aasta [[Cullodeni lahingutlahing]]ut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes [[1770]]. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja.
 
Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.
9. rida:
[[1858]]. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija [[Ole Bull]]i õhutusel [[Leipzig]]i konservatooriumi, mille lõpetas aastal [[1862]]. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, [[kompositsiooni eriala|kompositsioon]]i ja klaverit.
 
Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg [[1863]]. aastal [[Kopenhaagen]]isse. Siin viisistas ta mitmeid [[Hans Christian Andersen]]i luuletusi. Taanis[[Taani]]s jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja [[Niels Gade]] juhendamisel.
 
Taanis kohtus ta norra helilooja [[Rikard Nordraak]]iga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale.
17. rida:
Grieg andis kontserte mitmetes [[Euroopa]] riikides, nagu [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Inglismaa]]l. Vaatamata oma üldisele kuulsusele, ei loetud teda kodumaal keskpärasest heliloojast kõrgemaks.
 
10. aprillil [[1868]] sündis Edvard ja Nina Griegi perre tütar. Seejärel veetis pere meeldiva suve Taanis Søllerøcis[[Søllerøc]]is, kus Edvard koges erilist loomingulist puhangut, mille tulemusel sündis "Klaverikontsert a-mollis" (Op 16).
Sellele heale suvele järgnenud talv oli helilooja jaoks vähem lootustandev. Ta ei saanud Norra võimudelt taotletud reisistipendiumi. Siis, ja näib, et ilma küsimata, sai ta aga kiidukirja ungari heliloojalt [[Ferenc Liszt|Lisztilt]], kes rääkis selles Griegi andekusest, kirjeldades muuhulgas seda, kui hästi talle meeldis norra helilooja 1. viiulisonaat (Op 8), ning kutsus Griegi esimesel võimalusel endaga Weimaris[[Weimar]]is kohtuma. Liszti toetus avas Griegi jaoks seni suletud uksi ning ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal [[1870]]. aastal kohtuda Lisztiga [[Rooma]]s, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama.
 
Aastatel [[1871]]–1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani [[1880]] oma rajatud muusikaühingut.