Edvard Grieg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Biograafia: Bergeni Filharmoonia juhiks olemine lisatud. |
|||
11. rida:
Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg [[1863]]. aastal [[Kopenhaagen]]isse. Siin viisistas ta mitmeid [[Hans Christian Andersen]]i luuletusi. Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja [[Niels Gade]] juhendamisel.
Taanis kohtus ta norra helilooja [[Rikard Nordraak]]iga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss
[[1867]]. aastal naitus Grieg oma nõbu [[Nina Grieg|Nina Hagerup]]iga.
22. rida:
Aastatel [[1871]]–1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani [[1880]] oma rajatud muusikaühingut.
1880-[[1882]] oli Grieg [[Bergeni Filharmoonia orkester|Bergeni Filharmoonia Orkestri]] muusikajuht.
Aastal [[1885]] rajas ta Bergenisse [[Troldhaugen]]i-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum.
1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile (78 pööret minutis). Kõik need ajaloolised plaadid on vinüül- või CD-plaatidel uuesti välja antud ning näitavad vaatamata piiratud salvestuskvaliteedile helilooja kõrget kunstilist taset pianistina. Samuti mängis ta muusikat sisse Welte-Mignon isemängiva klaveri jaoks ning seegi on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatav.
Grieg on valitud ka [[Oxfordi Ülikool|Oxford]]i ja [[Cambridge'i Ülikool]]i [[audoktor]]iks.▼
Helilooja suri Bergenis südameatakki.
▲Grieg on valitud ka [[Oxfordi Ülikool|Oxford]]i ja [[Cambridge'i Ülikool]]i [[audoktor]]iks.
== Looming ==
| |||