Valedetektor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Valdetektoriseanss algab tavaliselt eelvestlusega, mille käigus luuakse küsitleja ja küsitletava vaheline side ning saadakse eelinfot kontrollküsimuste jaoks. Seejärel selgitab küsitleja valedetektori kasutamise eesmärki, rõhutades, et selle abil on võimalik välja selgitada valetamist ning et tähtis on vastata ausalt. Järgneb sageli "''stim test''": küsitletaval palutakse meelega valetada, mille järel küsitleja teatab, et valedetektor tabas vale ära. Seejärel algab testküsitlus.
Valedektoritestide usaldusväärsus on olnud ägeda vaidluse objektiks. Mõned väidavad, et test on 70 kuni 90 protsendil juhtudest usaldatav, kriitikute arvates aga ei ole tegu mitte testiga, vaid küsitlemistehnikaga, mida põhimõtteliselt pole võimalik standardiseerida ning mille usaldatavust pole võimalik kindlaks teha. Valedetektori ebausaldatavuse tõenduseks on mainitud, et selle abil ei ole õnnestunud palhastada [[spioon]]e, näiteks [[Aldrich Ames]]i.
|