Redaktsioon: 25. aprill 2009, kell 21:53 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 394 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. aprill 2009, kell 23:11 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 394 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: Oma võimu kindlustamiseks laskis Harald tappa piirkondlikud väikekuningad [[Lade jarlid\|Lade jarl]] [[Sigurd Håkonsson]]i, [[Tryggve Olafsson]]i ja [[Gudrød Bjørnsson]]i. Sigurd oli endise kuningaga tihedat koostööd teinud. Pärast Sigurdi tapmist (aasta pärast vendade võimuletulekut) sai ta võimu ka [[Trøndelag]]i ja [[Hålogaland]]i üle. ~~Harald võttis allikate järgi osa ka viikingiretkest [[Bjarmeland]]i. Kui see on tõsi, siis ta oli esimene Norra kuningas, kelle võim ulatus nii kaugele põhja.~~ [[Viken]] langes [[Taani kuningas\|Taani kuninga]] [[Harald Sinihammas\|Harald Sinihamba]] kätte ning Harald Hallmantel pidi tunnistama tema ülemvõimu. 23. rida ⟶ 21. rida: Kaasaegsed [[skald]]ilaulud kujutavad Eirikupoegi suurte [[viiking]]itena, kes tegutsesid nii idas kui ka läänes. Saagades ja skaldilauludes rõhutatakse Haraldi ebatavalist ilu. Haraldi lisanimi esineb juba ühes anonüümses, oletatavasti kaasaegses skaldilaulus. Sellele annab seletuse ainult [[Snorri Sturluson]]: ta olevat saanud hallist karusnahast mantli kahelt islandlaselt, kes käisid laevaga [[Hardanger]]is. Halli karusnaha all mõeldakse tavaliselt lambanahkset mantlit. Ajaloolased on seda nime seostanud hoopis Põhja-Norrast pärit [[oravanahk]]adega, millega ~~Põhja-Norra~~Harald tulusalt kauples. ~~Samuti seostatakse seda tema väidetava sõjaretkega [[Valge meri\|Valge mere]] äärde [[Bjarmeland]]i (praeguse [[Arhangelsk]]i piirkonda).~~ Samuti on seda seostatud tema väidetava sõjaretkega [[Valge meri\|Valge mere]] äärde [[Bjarmeland]]i (praeguse [[Arhangelsk]]i piirkonda (ta olevat sealt oravanahku sõjasaagiks saanud). Nimelt on skald [[Geir Glumrason]]il "[[Gráfeldardrápa]]s" öeldud, et Harald pidas lahingut "bjarmidega" (''bjarmer'') Vina kaldal. Seda on peetud [[Põhja-Dvina]] jõe nimeks. Harald Hallmantel ja Eirikupojad on viimased kuningad, kes olid kindlasti [[Harald Kaunisjuu\|Harald Kaunisjuukse]] järglased. ~~{{pooleli}}~~ ==Kirjandus==

Harald Hallmantel: erinevus redaktsioonide vahel