Svolderi merelahing: erinevus redaktsioonide vahel

'''Svolderi merelahing''' toimus septembris [[1000]] (või [[999]]) [[Läänemeri|Läänemere]] lääneosas [[Norra]] kuninga [[Olav Tryggvason]]i ja tema vaenlaste liidu vahel. Lahingu taustalpõhjusteks oli püüd ühendada Norra tervikuks, taanlaste kauaaegne soov saavutada kontroll selle maa üle ning kristluse levik [[Skandinaavia]]s.

Kui Norra kuningas Olav purjetas koju retkelt [[Pommeri]]sse, ründasid teda Taani kuninga [[Svend Harkhabe]]me, Rootsi kuninga [[Olof Skötkonung]]i ja [[Lade jarlid|Lade jarli]]<ref>Jarl oli vana-Skandinaavia ülik; kõrge võimukandja keskaja Norras. Lade piirkond asub [[Trondheim]]i idaosas</ref> [[Eirik Håkonsson]]]i väed. Olavil oli kasutada vaid 11 sõjalaeva vastaste vähemalt 70 vastu.<ref>Jones, G (1984). A History of the Vikings (2nd ed.), Oxford, New York: Oxford University Press, ISBN 0-19-285139-X, lk 137-138</ref> Kõik Olavi laevad hävitati ükshaaval, viimasena tollane võimsaim ja pikim viikingilaev ''[[Ormen Lange]]'', mille jarl Eirik vallutas, kui Olav end merre heitis. Peale seda lahingut valitsesidoli Norra Lade jarlidjarlide Norrat kuivalitsemisel Taani<ref>[http://www.answers.com/topic/olaf-ii-of-norway Olaf II]</ref> ja Rootsi [[lään]]imõju all.

Lahingu puhkemisel hüüdis Olav bravuurikalt Taani ja Rootsi laevastikule etnilisi solvanguid, mööndes, et Eirik Hákonarson ja tema mehed on ohtlikud, sest nad on "norrakad nagu meie". TuntuimSaaga vahejuhtumkuulsamad lahingusread olilahingust see,on kui [[Einar Tambarskjelve]] lõhkus vibu pingule tõmmates "suure kuninga" Olavi kohta liiga nõrga vibu, mis kuulutas võitu Olavi üle.järgmised: