Rossøya: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:NO-Sjuøyane.gif|thumb|Asend [[Sjuøyane]] saarestikus]]
'''Rossøya''' on [[saar]] [[Svalbard]]is, [[Sjuøyane]] saarestiku põhjapoolseim saar. [[Geograafilised koordinaadid]] on 80°49′42″ N, 20°20′15″ E (või 20°22' E<ref>[http://www.snl.no/Ross%C3%B8ya Store Norske Leksikon]</ref>).
[[Pilt:Nordaustlandet labelled.png|thumb|Sjuøyane asend [[Kirdemaa]] suhtes]]
'''Rossøya''' on [[saar]] [[Svalbard]]i kirdeosas [[Vesle Tavleøya]]st veidi loodes, [[Sjuøyane]] saarestiku põhjapoolseim saar. Ta asub [[Põhjapoolus]]est 1024,3 km kaugusel, umbes 350 km [[Longyearbyen]]ist kirdes ja umbes 50 km [[Kirdemaa]]st põhjas. [[Geograafilised koordinaadid]] on 80°49′42...44″ N, 20°20′15...32″ E (80°49,7' N, 20°21,0' E<ref>[http://miljo.npolar.no/placenames/pages/detaile.asp?placeNameID=612213M Kohanimed Norra Polaarinstituudi saidil]</ref>).
 
Saar on umbes 400 m pikkune ja 300 m laiune.
 
[[Asustamata saar|Asustus puudub]].
Saarel on [[Norra]] Kuningriigi põhjapoolseim punkt (80&deg;49&prime;42&Prime;&nbsp;N).
 
Saarel on [[Svalbard]]i ja [[Norra]] Kuningriigi põhjapoolseim punkt (80°49'44'' N<ref>[http://www.ssb.no/aarbok/geografi.html Statistika aastaraamat 2008]</ref> (80°49'44,41'' N). Mõnikord nimetatakse seda ka Euroopa põhjapoolsemaks punktiks, kuid siis ei arvestata Euroopa hulka [[Venemaa]]le kuuluvat [[Franz Josefi maa]]d, mille osaks oleva [[Rudolfi saar]]e [[Fligely neem]] on põhjalaiusel 81°48′24″.
Rossøya asub [[Kirde-Svalbardi loodusreservaat|Kirde-Svalbardi loodusreservaadi]] territooriumil.
 
Rossøya asub alates [[1. jaanuar]]ist [[1973]] [[Kirde-Svalbardi loodusreservaat|Kirde-Svalbardi loodusreservaadi]] territooriumil.
Saar on saanud nime maadeavastaja Sir [[James Ross]]i järgi.
 
Jääkatte tõttu on laevaga saare juurde jõuda raske, kuigi [[Golfi hoovus]] mõjutab seda piirkonda rohkem kui Svalbardi edelapoolsemaid osi.
 
Tänu lindude ekskrementidele kasvav taim ''[[Cochleraria groenlandica]'' teeb saare pisut rohekaks.
 
Kõige tavalisem lind on [[väikealk]], tavalised on ka [[lunn]] ja [[põhjatirk]]. Linnud saabuvad aprillis-mais ja jäävad suveks.
 
Ainuke [[imetajad|imetaja]] on [[jääkaru]], keda leidub rohkem talvel, kui saarele saab tulla mööda jääd.
 
Saar on saanud nime polaaruurija Sir [[James Clark Ross]]i järgi. Ross osales [[Suurbritannia|Briti]] polaarekspeditsioonis [[1827]] laevaga HMS [[Hecla]] [[William Edward Parry]] juhtimisel. Pärast Rossøyast möödumist jäädi jäässe kinni, ent siiski jõuti varasematest uurimisretkedest kaugemale põhja.
 
Võimalik, et seda saart ja teisi Sjuøyane saari nägi juba [[1618]] üks [[Enkhuizen]]i vaalakütt. Kaardile kanti saar [[1663]] pärast hollandlase [[Hendrick Doncker]]i ekspeditsiooni. Oma kaartidele kandsid selle ka [[Pieter Goos]], [[Cornelis Giles]] ja [[Outger Rep]].
 
==Vaata ka==
* [[Norra äärmuspunktid]]
* [[Svalbardi äärmuspunktid]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
* Conway, W. M (1906). ''No Man's Land: A History of Spitsbergen from Its Discovery in 1596 to the Beginning of the Scientific Exploration of the Country'', Cambridge: At the University Press.
 
==Välislingid==
*[http://maps.google.com/maps?ll=80.828333,20.3375&spn=0.3,0.3&q=80.828333,20.3375 Google'i kaart]
*[http://www.spitzbergen.de/HTML-Dateien/Bilder/Spitzbergen%20Landeskunde%20Fotos/Regionen/Nordaustland/Rossoya%2009%20July%2005-%20061.jpg Foto]
 
<small>Kasutatud on norra-, itaalia-, rootsi-, inglis- ja uusnorrakeelse Vikipeedia artiklit seisuga 17.4.2009 ja "Store Norske Leksikoni" artiklit "[http://www.snl.no/Ross%C3%B8ya Rossøya]".</small>
 
[[en:Rossøya]]
[[it:Rossøya]]
[[no:Rossøya (Svalbard)]]
[[nn:Rossøya]]
[[sv:Rossøya]]