Lalli (piiskopitapja): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati 173.24.155.174 (arutelu) muudatus ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Almabot |
||
1. rida:
[[Pilt:Piispa Henrik ja Lalli.jpg|thumb|250px|Piiskop Henrik ja Lalli, "Missale Aboense", [[1488]]]]
'''Lalli''' oli [[legend]]i järgi [[12. sajand]]il elanud [[soomlased|soome]] [[talupoeg]], kes tappis väidetava [[Uppsala]] [[piiskop]]i [[Henrik (Uppsala piiskop)|Henriku]] [[Köyliö järv]]e jääl 20. jaanuaril millalgi [[1150. aastad|1150. aastatel]].
Legend on kaheldava tõeväärtusega. Allikate puudulikkus sunnib ajaloolasi kahtlema kogu loo tõepärasuses ja üldse nii Lalli kui ka piiskopi olemasolus. Vähesed ebamäärased kirjalikud tõendid piiskopi kohta on kirja pandud kaua aega pärast väidetavaid sündmusi, kõige varasemad neist [[13. sajand]]i lõpus. Sellised lood võisid tekkida mis tahes varase rändjutlustaja tollal nii tavalise [[märter|märtrisurma]] põhjal.
Oletused sündmuste kohta põhinevad mitmel legendil, millest ühtki ei või pidada ajalooliselt usaldusväärseks.
==Lalli päritolu==
Legendi järgi oli Lalli pärit Köyliöjärve äärest või Kirkkosaarelt Lalloila talust. Ta olevat olnud jõukas suurtaluomanik ([[soome keel]]es on kasutatud sõna ''kartano'') ja kohaliku külaelu eestvedajaid. Kasvatanud muu hulgas [[naeris|naereid]]. Tänapäeval Lalli-nimelist talu sealkandis ei ole.
Karistuseks konfiskeeris kirik tema talu ning andis selle Turu piiskopile. [[Reformatsioon]]i käigus võeti kiriku maad riigile.
Lalli ei saanud olla [[pagan]], sest kirikudistsipliini järgimist poleks temalt sel juhul nõuda saanud. Samuti poleks saanud eeldada, et ta mööduvaid võõraid kostitaks. <ref>http://www.vantaanlauri.fi/arkisto/2005/2005-06-09/ajankohtaista/kivinen_ruumisarkku_kertoo_piispa_henrikista</ref>
Osa versioone väidab aga, et Lalli olevat olnud pagan ja kannatanud kõige rohkem selle all, et piiskop Henrik pärast surma rahva hulgas nii suure poolehoiu võitis.
Lallit on haletsetud ka kui õela ja valeliku naise ohvrit.
==Lalli nime tõlgendused==
Lalli ei ole Soomes tavaline nimi; selle päritolu üle on juureldud. Seda on peetud Laurentiuse tuletiseks. Nimi võib aga tähistada ka tugevat, [[karu]]ga sarnanevat meest. Karu tähistav ''karhu'' oli tabusõna ning tema kohta kasutati nimesid ''karvalalli'', ''lallokki'' ja ''lallonen''. ''Juoppolalli'' tähendab aga lällavat joodikut.
==Piiskop Henrik==
Pärast oma vägivaldset surma [[Soome]] [[katoliiklus|katoliiklikuks]] kaitse[[pühak]]uks saanud piiskop Henrik oli legendi järgi inglise päritolu (Angliamaalt). Ametlik pühakulugu ''Vita'' ei kirjelda piiskopi päritolu ega elu kuigi põhjalikult. Selgub vaid tema inglise päritolu ning rõhutatakse asjaolu, et ta oli Uppsala, mitte Soome piiskop; kuigi Soomes on teda ka esimeseks [[Turu piiskop]]iks peetud.
13. sajandist pärineva [[Püha Eriku legend]]i järgi saabus piiskop Henrik koos [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Erik Püha]]ga [[Soome]] (Häme maale) [[ristiusk]]u tooma. Hiljem sai see väidetav 1150. aastate keskel toimunud sündmus nime [[Esimene ristiretk Soome|Esimene ristiretk]]. Tegelikult ei ole Püha Eriku legendi esimestes versioonides ei ristiretke ega Henrikut üldse mainitud, need lisandusid legendile alles [[14. sajand]]il. Kuningas läks [[Rootsi]] tagasi, Soome jäänud piiskopi saatusest jutustab aga kaks legendi – esimene neist on kõige varem 13. sajandi lõpus kirja pandud [[ladina keel|ladinakeelne]] ametlik pühaku elulugu ning teine soomekeelne [[Kalevala]]-tüüpi [[rahvaluule]]kogumik "[[Piispa Henrikin surmavirsi]]". Kuigi selle sünniajaks on väidetud [[keskaeg]]a, pandi see kirja alles [[17. sajand]]il.
Paljud tänapäeva ajaloolased arvavad, et mingit ristiretke kunagi ei toimunudki ning legend võis alguse saada mõne väheolulise tõestisündinud sündmuse ülepaisutamisest. [[2005]]. aastal väitis [[Helsingi Ülikool]]i ajalooprofessor [[Tuomas Heikkilä]], et tõendeid piiskop Henriku olemasolust ei eksisteeri üheski ajalooarhiivis. Turu kirikust leitud küünarluud peab katoliku kirik ainsaks tänapäevani säilinud reliikviaks.
==Legend piiskopi tapmisest==
[[Pilt:Henrik Lalli Ekman.JPG|thumb|250px|[[C. A. Ekman]]i piiskopi tapmist kujutav maal ([[1854]])]]
"Piispa Henrikin surmavirsi" jutustab piiskopi tapmise loo. Lalli-nimelise talupoja naine (teiste versioonide järgi ka ema või teenija) Kerttu (Gertrud) oli üksi kodus, kui piiskop temalt söögikraami käinud palumas. Piiskop saanud täiendust nii enda kui ka hobuse toiduvarudele ning maksnud kõige eest rikkalikult. Teise versiooni järgi olevat Kerttu võõrustamisest keeldunud ning piiskop olevat söögikraami vägisi kaasa võtnud, kuid kõige eest ikkagi tasunud. Et aga Kerttu võõraid ei sallinud, valetas ta Lallile, et piiskop jättis kraami eest maksmata. Lalli sattus raevu ja asus piiskopi reisiseltskonda kirvega suuskadel või hallil hobusel taga ajama. Piiskop aimas oma surma ette ning palus teenijatel pakku minna ning hiljem tema laiba ära viia. Kohta, milleni nad jaksavad tema surnukeha kanda, pidid nad ehitama Soome esimese [[kirik]]u. Teise versiooni järgi pidi kirik ehitatama kohta, kuhu rege vedavad härjad seisma jäävad. Piiskopi viimane soov hiljem täideti, ning Soome esimene kirik ehitati väidetavalt [[Nousiaineni vald|Nousiainenisse]]. Märke sellest, et Nousiainenis oleks 12. sajandil kirik olnud, ei ole aga leitud.
Lalli tappis piiskopi Köyliö järve jääl, lüües tal kirvega (teise versiooni järgi mõõgaga) pea maha. Tapmiskoht olevat olnud järve põhjaosas Kirkkokari läheduses. Sõrmuse kättesaamiseks lõikas ta piiskopi sõrme maha. Piiskopi sõrm kukkus lumme. Ta läks koju, piiskopi [[mitra]] peas ja tema sõrmus sõrmes. Kui ta aga mitrat peast proovis ära võtta, tuli see ära ainult koos tema skalbiga. Kui ta sõrmust püüdis ära võtta, eraldus see koos tema sõrmega.
Pärast tapmist polevat Lalli enam rahu saanud. Ta olevat peast segi läinud ning põgenenud Kotamäele, asudes elama väiksesse kivionni. Lalli olevat uppunud suvel, kui ta hiirte eest põgenedes järve kaldal asuva puu otsa pages, hiired aga puutüve läbi närisid, nii et Lalli vette kukkus. Järve hakati seejärel kutsuma Hiirejärveks. Järv asub tänapäeva [[Hiirijärvi küla]]s [[Harjavalta]] vallas. Kohaliku legendi järgi on järve kaldal kivi, millelt ei kuiva kunagi Lalli pisarad. Sama legend väidab, et Lalli oli pagan.
Samal suvel olevat juhuslik poisike ja pime mees leidnud randa uhutuna ka piiskopi sõrme. Kui pime piiskopi sõrmega oma nägu puudutas, olevat ta nägijaks saanud.
Võlgujäämist võidi tollal tõepoolest pidada kuriteoks, mille eest surm oli õiglane tasu. Teise versiooni järgi maksis Lalli piiskopile kätte talle määratud karistuse eest. Samal ajal kirjeldab legend ka Lallit kui vägivaldset hullumeelset.
Ka ladinakeelne pühakulugu väidab, et Lalli maksis Henrikule kätte rootsi sõduri tapmise eest saadud karistuse eest.
Üht versiooni sündmustest kirjeldab ka [[Kanteletar]].
[[Pilt: Köyliö.vaakuna.svg|thumb|150px|[[Köyliö vapp]], mis kujutab piiskopi [[mitra]]t ja Lalli [[kirves]]t]]
==Lalli rahva mälus==
Mitmes Soome ajalooõpikus väidetakse siiani, et nende legendide tegelaste näol on tegu reaalselt eksisteerinud inimestega. Aastal [[2002]] ilmunud "Aikamatka Suomen historiaan" väidab, et nii piiskop Henrik kui ka Lalli Lalloila talust olid ka tegelikult olemas. Sama on kirjas õpikus "Historian tuulet", kuigi täpsustatakse, et puuduvad tõendid, et piiskop ja Lalli oleksid kunagi kohtunud.
Lallit on hiljem hakatud pidama ka kangelaseks kui varajast võõrvõimu vastu võitlejat. Legendi Lallist kui võõra usu tõrjujast hoiavad au sees ka Soome [[uuspaganlus|uuspaganad]].
[[Köyliö vald|Köyliö vallas]] tegutseb Lalli järgi nime saanud spordiselts Köyliön Lallit.
Köyliö valla keskuses [[Kepola]]s püstitati [[1989]]. aastal [[Aimo Tukiainen|Aimo Tukiaise]] tehtud Lalli kuju.
[[Suured soomlased|Kõigi aegade suurima soomlase]] hääletusel [[2004]]. aastal sai Lalli 14. koha.
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
* [[Kristfrid Ganander]]: "[[Mythologia Fennica]]", Recallmed [[1995]], ISBN 951-9221-72-7
* [[Martti Haavio]]: "Piispa Henrik ja Lalli – Piispa Henrikin surmavirren historiaa", WSOY [[1948]]
==Välislingid==
* [http://www.hs.fi/kirjat/artikkeli/Henrikin+el%C3%A4m%C3%A4++kuolema+ja+legenda/HS20051224SI1KU02is4 Tuomas Heikkilä: Henrikin elämä, kuolema ja legenda], raamatuarvustus
* [http://www.katajala.net/blog/jussi/archives/2005/04/piispa_henrik_t.html Piispa Henrik – totta vai tarua?]
* [http://www.koylio.fi/lalli.htm Lalli kuju Köyliös]
* [http://www.hiirijarvi.com/nahtavyydet.php Lalli itkukivi Hiirijärvil]
* [http://igs.kirjastot.fi/iGS/kysymykset/haku.aspx?word=Siirtolohkareet Hiirijärvi lugu]
{{Head artiklid}}
[[Kategooria:Soome inimesed]]
[[Kategooria:Müüdid]]
[[en:Lalli]]
[[es:Lalli]]
[[fr:Lalli]]
[[it:Lalli (personaggio storico)]]
[[fi:Lalli (henkilö)]]
| |||