Toiduvärvid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Toiduvärvid on värvained, mida kasutatakse toiduainele soovitava värvuse andmiseks või olemasoleva värvuse tugevdamiseks.''' Päritolu järgi eristatakse looduslikke ja [[…
 
PResümee puudub
1. rida:
{{vikinda}}
'''Toiduvärvid''' on värvained[[värvaine]]d, mida kasutatakse toiduainele[[toiduaine]]le soovitava värvuse[[värvus]]e andmiseks või olemasoleva värvuse tugevdamiseks.''' Päritolu järgi eristatakse [[looduslikke]] ja [[sünteetilisi]] toiduvärve. Eraldi klassi moodustavad toiduvärvid, mis saadakse sünteeliste päritoluga osistest, kuid mille koostis on looduslikega ühesugune ehk niinimetatud [[naturaalidentsed toiduvärvid]]. Värvuse järgi eristatakse kollaseid, punaseid, siniseid, rohelisi, pruune ja muste toiduvärve, lahustuvuse järgi vees lahustuvaid ja rasvas lahustavaid toiduvärve. Keemilise struktuuri järgi jaotuvad looduslikud toiduvärvid antotsüaanseiks, karotinoidseiks, klorofülseiks ja betalaiinseiks. Sünteetilsed jagunevad asopurasoloonseiks, mono-, di- ja triasovärvideks ning ksantiinse, indigo- või triasüülmetaanse struktuuriga toiduvärvideks.
 
Esimesed kasutamised toiduvärvide kohta pärinevad Pliniuselt, kes kirjeldas, kuidas Antiik-Roomas värviti looduslsike värvainete ja värvimuldadega veini ja leiba. Alates aastast 1960 on kiiresti arenenud sünteetiliste toiduvärvide tootmine, sest need tunduvalt odavamad kui looduslikud toiduained ning lisaks sellele on neil head kasutus- ja säilimisomadused. Paraku ei ole kõik sünteetilised toiduvärvid inimese tervisele ohutud. Seetõttu hakati maailmas uuesti 1980 tähelepanu pöörama looduslikele toiduvärvidele. Paljudes riikides on toiduvärvide kasutamine allutatud kindlaile eeskirjadele. Maailma suurimad toiduvärve tootvad ettevõtted on Hoffmann ja Roche, mis toodab looduslikke toiduvärve, Givaudian ja Dynapol.
 
[[Kategooria:Värvained]]