Saksa-Rooma keiser: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
Keisritiitel oli enamasti [[Saksamaa]] tugevaima dünastia käes: algul [[Saksi dünastia|Saksi]], seejärel [[Franki dünastia|Franki ehk Saali]], siis [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]]. Pärast [[interreegnum]]it said keisriks aga mitme dünastia esindajad. [[1308]]–[[1313]], [[1346]]–[[1400]] ja [[1410]]–[[1437]] oli keisri tiitel [[Luxemburgid|Luxemburgi dünastia]], seejärel aga kuni keisririigi lõpuni (välja arvatud kaks erandit) [[Habsburgid]]e (alates 1765 [[Habsburgid-Lotringid|Habsburgide-Lotringite]]) käes.
Ametlikult valisid keisri küll [[kuurvürst]]id, kuid tegelikkuses oli see pigem vormitäide. Enamasti võis tugevam kandidaat oma tahte jõu või raha abil läbi suruda, kuid aeg-ajalt oli siiski ka kuurvürstidel võimalus asja suunata (ehkki tavaliselt mitte selles suunas kui nad soovisid, kui vaadata näiteks [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf von Habsburgi]] või [[Karl VII (Saksa-Rooma keiser)|Karl VII]] valimist). Kuurvürstideks olid esialgu [[Mainz]]i, [[Trier]]i ja [[Köln]]i peapiiskopid, [[Saksimaa|Saksi]] hertsog, [[Brandenburg]]i markkrahv, [[Böömimaa|Böömi]] kuningas ja [[pfaltskrahv]] ([[Pfalz]]i valitseja). Nende privileegid kinnitas [[Karl IV]] [[1356]] kuldbullaga. [[1623]]. aastal lisandus kuurvürstide nimekirja [[Baieri]] hertsog, [[1692]] ka [[Hannover]]i (Braunschweig-Lüneburgi) hertsog. [[1777]] ühendati ühe valitseja alla Pfalz ja Baier, mistõttu üks kuurvürstikoht kadus. [[1805]] lisati kuurvürstide sekka veel [[Württemberg]]i ja [[Salburg]]i valitsejad, kuid et impeerium kaotati juba järgmisel aastal, siis ei olnud viimasel kahel kuurvürstil tegelikult võimalust kuurvürstidena tegutseda.
==Tiitli olemusest==
| |||